Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul loob sooja vee temperatuuri reguleerimine trassis soodsad tingimused Legionella levikuks. Legionella tekitab ägeda kuluga nakkushaigust legionelloosi, mis 5–15% juhul lõppeb surmaga. „Energia säästmine peab olema mõistlik. Pigem tasub lühendada duši all käimise aega kui muuta veetrassis temperatuuri, mis omakorda võib kaasa tuua bakteri säilimise ja paljunemise veevärgis,“ selgitas ta.

Albrehti sõnul paljuneb bakter veetemperatuuril +20...+45°C ning ei paljune temperatuuril alla +20°C ning üle +60°C. „Seetõttu on oluline, et soojaveesüsteemis oleks vee temperatuur vahemikus 50–60 °C ja külma vee temperatuur mitte kõrgem kui +25°C (soovitavalt +20°C),“ selgitas ta ja lisas, et samadest vahemikest on soovitav lähtuda ka neil, kellel on oma boiler või muu olmevee soojendamise süsteem. Lisaks temperatuurivahemikust kinnipidamisele on tähtis veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine. Kuivõrd haigusetekitajate levikule annab soodsa pinnase vee seisukumine, aitab bakterite vohamist vältida torustike regulaarne mehaaniline puhastamine ja läbivoolutamine.

Legionelloosi tekitaja on bakter Legionella pneumophila, mis levib jõe- ja järvevees ning muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbeveesüsteemidesse. Haigusesse nakatutakse Legionella-bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist. Haigus algab tavaliselt palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Kuigi legionelloosi raviks kasutatakse antibiootikume, mis on enamikul juhtudest efektiivsed, võib haigus olla eluohtlik.