Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas ühismeedias olulisematest kokkulepetest.

Kaitsekulud saavad olema alates 2023. aastast püsivalt üle miljardi euro aastas. Keskmaa õhutõrje tuleb, kohe pärast eelarvet tuleb minna hankesse. Küberturvalisus saab täiendavalt üle 30 miljoni euro.

Energiasõja tõttu laieneb elektri universaalteenus mikro- ja väikestele ettevõtetele, tulevad ka likviidsusmeetmeid suurtele ettevõtetele; kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, lisaks elektri universaalteenus;

1. jaanuarist tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni kuus, palgatõus tuleb riigieelarvest palka saajatele 5%, aga õpetajate, politsei, päästjate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate - kõigi nende puhul kasvab palgafond järgmisel aastal vähemalt 15%. Konkreetne palgatõus iga konkreetse grupi puhul jääb ministri otsustada. Näiteks õpetajatel peaks palga alammäär kasvama 1749 euroni. Kõrghariduse rahastamine kasvab 15% aastas.

„Eelarves on otsuseid veel mitmeteistkümne miljardi eest. Kõikidest detailidest saab rääkida umbes kümne päeva pärast, kui eelarve parlamendile üle anname,“ kirjutas Pentus-Rosimannus.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et oluline läbimurre saavutati perehüvitiste reformis. „Erakondade juhid leppisid kokku, et perehüvitiste reform jõustub täiel määral täpselt nii koalitsioonileppes kirjas. See tähendab, et lisaks lastetoetustele ja lasterikka pere toetusele jõustub jaanuarist ka lasterikka pere toetuse järkjärgulise vähenemise põhimõte. Sündimus ja demograafia on meie riigi üks suurimaid väljakutseid ning lahendusi demograafilisele kriisile ei saa edasi lükata,“ ütles Isamaa esimees.

Eraldi tõstis Seeder esile riigikaitse tugevdamist. „Eesti peab enda kaitsevõime lüngad likvideerima ning õhutõrje võimekuse loomine on üks esmaseid prioriteete. Lisaks suurendame Küberturvalisuse rahastust,“ ütles Seeder.

Mille üle arutati?

Kõige põletavamad teemad on sel aastal õpetajate ja päästjate palga tõstmine ning riigikaitsekulutuste suurendamine.

Sotsid ja Isamaa on avalikult viidanud, kui suur võiks nende meelest olla päästjate, politseinike ja õpetajate puhul palgatõus. Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) aga sõnas eile, et see pole realistlik. Ta arvab, et ennekõike peaks remontima maksusüsteemi ennast.

„Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) läheb õpetajatele küsima 30%, siseminister Lauri Läänemets (SDE) päästjatele 28% ja politseinikele 16% palgalisa. Tegu on karjuva vajaduse ja antud lubadusega, mis on jäänud aastaid täitmata,“ kirjutas üleeile EPL.

Kallas kinnitas Delfile eile, et nii suur tõus pole realistlik. Teemat arutakse Vihulas valitsuse väljasõiduistungil.

Kallas nentis, et palku tuleb tõsta küll, aga küsimus on, kui palju seda teha. Ta kritiseeris ka Keskerakonna ajal kehtestatud maksususüsteemi. „Kui palk tõuseb, kätte saavad kokkuvõttes vähem,“ rääkis ta. „Mõistlikum [oleks] teha korda tulumaksusüsteem. Ei karistaks rohkem teenimist.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid