„Meie klienditeenindusse on pöördunud murelikud inimesed, kes on saanud info, et Eesti ei võta Venemaa pensionimakseid vastu. See info ei vasta aga tõele,“ märkis SKA hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik. Mille taha pensioniraha juba nädalaks ajaks kinni on jäänud, SKA-s ei teata. „Kui Venemaa föderatsioonilt laekuvad rahalised vahendid pensionisummade väljamaksmiseks, maksame raha välja esimesel võimalusel.“

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) märkis Delfile, et ka tema ei tea täpselt, mille taha on Vene pensioniraha kinni jäänud. Varem pole ülekannetega probleeme olnud, ka Ukrainas toimuva sõja taustal.

„Nüüd oleme tõesti olukorras, kus minu andmetel Venemaa partnerasutus, millega sotsiaalkindlustusamet suhtleb, on püüdnud ülekannet teha, aga see pole Vene riigist välja jõudnud. Täpsemalt ei oska põhjuseid otsida – seal võivad olla seosed sanktsioonidega, aga kindla peale midagi väita pole võimalik,“ märkis minister. „See on kurb olukord. Sõda on ka finantsasutuste piire ületavat suhtlust keerulisemaks teinud ja kannatavad tavalised inimesed.“

Venemaa maksab pensionäridele Eestis (kel on pensionistaaž Venemaa föderatsioonis ) pensionit välja kvartali kaupa. Kolmanda kvartali makse olekski pidanud aset leidma 10. septembril – nagu see juba tavaks on saanud –, kuid tänase seisuga pole Venemaa föderatsiooni pensionifondil õnnestunud oma siinsele partnerile rahalisi vahendeid edastada.

SKA kaudu ootab Vene pensioni laekumist oma pangakontole tervelt 4061 inimest.

Kati Kümnik sõnas, et SKA kaudu ootab Venemaa pensioni laekumist oma pangakontole tervelt 4061 inimest. Ühtlasi leidub neid, kes saavad pensionit idanaabrite käest otse oma pangakontole, kuid nende kohta pole SKA-l infot, mistõttu ei osatud hetkel jagada tolle rühma arvulist suurusjärku.

SKA kaudu Vene pensionit saavate inimeste seas saab enamus pensioni ka Eesti riigilt: neid on 4061 inimese seas 83% ehk 3330 inimest. „Nende keskmine pension oli 519 eurot,“ kirjeldas Kümnik. „17% – 677 inimest – sai ainult Venemaa pensioni, keskmise summaga 79 eurot.“

Milline on nende numbrite suhe kolmandas kvartalis, pole hetkel laekumata summade tõttu teada, kuid laias laastus võib eeldada, et proportsioonid jäävad samaks.

Riisalo sõnas, et SKA-ga peetud arutelu taustal lepiti kokku asjast puudutatute teavitamine. „Kõikidele nendele inimestele saadetakse kiri ning ühtlasi pannakse ka sotsiaalkindlustusameti kodulehele välja info selgitusega, miks pole raha tulnud ja kuidas on võimalik abi saada,“ selgitas minister.

Võimalus taotleda toimetulekutoetust

Eestis on tegemist küll esimese säärase juhtumiga, kuid lõunanaabritele on selline olukord varasemastki tuttav: Lätis on idanaabrite pensioni hilinemisest kirjutatud näiteks 2015. aastal .

Sotsiaalkindlustusamet ei tea, et Vene pension praegu muudeski riikides paisu taha pidama oleks jäänud. Läti meediast on III kvartali pensionisumma saabumisega räägitud 19. septembrist – tähendab, et sealsete inimeste pensioni saatus selgub kolme päeva pärast.

Millist abi on loota neil, kes Vene pensioni ei saa, ent on seni sellest sõltunud?

Et oma pensioni väljamaksmine on iga riigi enese kohustus, ei võta Eesti vabariik Venemaa föderatsiooni pensioni maksmise kohustust üle. Küll aga on rahahädas pensionäridel võimalik teisel viisil Eesti riigilt toetust saada.

„Need inimesed, keda ülekande viibimine enam mõjutab, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust, kui nende või nende perekonna kuu sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri (200 eurot),“ märkis Kümnik. „Kui Venemaa ja Eesti pensioni summa on kokku alla rahvapensioni määra (275,34 eurot), saab inimene sotsiaalkindlustusametist taotleda rahvapensioni määra ja pensionide vahe maksmist. Pensionide vahe saamise tingimuseks on, et inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, mis on sel aastal 64 aastat ja 3 kuud.“

Minister Riisalo räägitust selgus, et terve hulk inimesi on juba SKA-st pensionivahe väljamaksmist taotlenud. „See aitab kindlasti natuke leevendada,“ sõnas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid