Raadi järve kaldal olnud punamonument teisaldati juba eile, tänaseks olid välja kaevatud esimesed inimsäilmed. Avati esimene ühishaud, ent väljakaevamisi juhtiva arheoloogi Arnold Undi sõnul on ühishaudasid veel kaks. Parki on oletatavasti maetud umbes 250 inimest, kelle maised jäänused maetakse nüüd ümber kalmistule. Selgusetu on veel, milline Tartu kalmistu saab nende viimaseks puhkepaigaks.
Arheoloog Arnold Unt ütles, et säilmed paigutatakse eraldi kirstudesse ning maetakse seejärel ühiselt ümber. Seejuures maetakse tema sõnul eraldi punaarmee sõdurid ja tsiviilisikutest ohvrid. Unt teadis rääkida, et Raadi parki on maetud ka metsavendade tapetud ohvitsere, kelle hauad asuvad aga ühishaudadest kaugemal. Praeguste väljakaevamiste eesmärk on tema sõnul vaid säilmed ümber matta, ent rohkemaid toiminguid nendega ei teha.
Kui keegi soovib siiski oma lähedasi haudadest tuvastada, peab ta Undi sõnul olema valmis kopsaka summa välja käima. „Tal tuleb maksta kinni kõigi nende mitmesaja inimese DNA-proov ja tekib küsimus, kust sellise labori leiab, kes sellega hakkama saab. [...] Kommertshind on ühel proovil circa 1200 eurot,“ rääkis ta. Samuti ei saa Undi sõnul loota eraldusmärkidele, mille alusel inimesi tuvastada, kuna neid lihtsalt pole.
Kuhu säilmed maetakse, on Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul veel lahtine. „Rahumäe kalmistu on üks kaalutud variant, kuid lõpliku otsuse teeme siis, kui kaevamiste tulemus on selgunud,“ ütles ta. Üks punasõdurite ühishaud Tartus juba on, see asub Pauluse kalmistul.
Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et Raadi ühishaud on seni ümbermaetutest suurim. Ta tõdes, et omavalitsuste huvi sõjahaudade ümbermatmise vastu on suur ja praegu ootab järjekorras juba umbes 40 hauda, mille kohta komisjon on otsuse langetanud. „Arvata on, et meil jätkub tööd nende sõjahaudadega tegelikult mitmeks aastaks,“ ütles Lill. Tema sõnul on oluline, et inimesed, kes on parkidesse maetud, saaksid puhkekoha kalmistul, kus nad pole kõnniteede ega linnaplatside all.
