Õpetajad tutvustasid Toompeal riigikogu saadikutele pedagoogitöö võlusid ja valusid. „Kutsume neid maailma parimasse ametisse,“ sõnas tänase meeleavalduse üks korraldajatest ja Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri.
„Õpetaja on magistriharidusega spetsialist, aga töötasu on kolmandiku võrra väiksem kui kõrgharidusega spetsialistil,“ selgitas Voltri peamist murekohta.
Praegu on tema sõnul puudu umbes 3000 õpetajat ja see arv aina suureneb. „Kui riigikogulased ise ei tule õpetajaskonna arvukust suurendama, siis nad peavad tegema otsuseid, et meie väga hea haridus saaks jätkuda ja õpetajaskond ei sureks välja,“ rääkis Voltri.
Niisiis nõuavadki õpetajad, et keskmine töötasu oleks 2000 eurot. Miinimumtööasuks nõuavad õpetajad 1845 eurot, mis on järgmise aasta prognoositud Eesti keskmine palk.
Praegu käivad läbirääkimised valitsuse ja EHLi vahel. Sel nädalal arutab valitsus õpetajate palgaküsimust veel omakeskis ning järgmisel nädalal kohtub EHL haridusminister Tõnis Lukasega (Isamaa), rääkis Voltri.
Kui läbirääkimiste käigus olulist edasiminekut ei saavutata, siis ei jää Voltri sõnul Eesti õpetajatel muud üle, kui hakata streikima. Streik jääks tõenäoliselt novembri algusesse.
Õpetajate puudujääki suurendab ka eestikeelsele haridusele üleminek. Voltri selgitas, et osa õpetajaid ei suuda oma keeleoskust viia nõuetele vastavaks ja sestap on ka nende asemele uusi õpetajaid vaja.
Ühtlasi tõi Voltri välja, et riigieelarve strateegia peaks andma signaali, et õpetajate palga tõstmine ei ole vaid ühekordne aktsioon, vaid riigi pikaaegne huvi.
