Senine Vabariigi Valitsuse poliitika õpetajate järelkasvu põua lahendamiseks on jooksnud ummikusse ning sellise poliitika jätkamine pole jätkusuutlik ning lõppeb katastroofiga. Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar tõdes kohtumisel järgmist: „Tallinna Ülikoolis oli plaanitud sellel aastal vastu võtta gümnaasiumi loodusteaduslike ainete (siia kuuluvad kõik loodusained kokku!) õpetaja magistriastme õppekavale 20 üliõpilast. Paraku esitati avaldusigi vähem kui kohti ning vastu õnnestus võtta vaid viis üliõpilast Täiendav vastuvõtt tõi juurde veel kaks üliõpilast. Samalaadselt esitati Tartu Ülikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriastme õppekava 15 kohale vaid 13 avaldust. SAISi järgi asub nendest omakorda õppima seitse, st täideti vähem kui pool kohtadest. Kõiki kohti ei õnnestunud täita ka Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetaja õppekaval ja Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekaval ning sisulisest konkursist ei saa kahjuks üldse kõneleda.“

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu liige ja Viimsi Keskkooli õpetaja Meri Heinsalu tõdes kohtumisel, et õpetajate põua lahendaks praeguse õpetajate töötasu kahekordistamine. See reform võimaldaks vähendada õpetajate 55-60-tunnise töönädala pikkust, annaks õpetajatele võimaluse teha kvaliteetset tööd aineõpetaja ja klassijuhatajana ning reaalselt pühenduda oma õpilaste heaolule.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „Riigikogu kultuurikomisjon viis 2020. aasta sügisel läbi põhjaliku arutelu õpetajate järelkasvu ning õpetajaameti väärtustamise teemal. Kõik murekohad ja võimalikud lahendused on kaardistatud. Tänasel kohtumisel valitses selge mõistmine, et õpetajate järelkasvu tagamiseks on vaja teha haridusvaldkonda väga põhimõttelisi investeeringuid. Ühise arutelu käigus tõdesime, et minimaalselt on õpetajate palgafondi vaja vähemalt 132 miljonit eurot lisaraha, mis annaks võimaluse tõsta õpetajate miinimumpalka ning looks võimalused karjäärimudeli väljatöötamiseks.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid