Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles eile Delfile, et ta imestab, kuidas Yana Toom veel Keskerakonna liige on. „Toomi Eesti riigi julgeoleku vastane tegevus on palju ohtlikum ja Eesti mainet kahjustavam, kui Mihhail Stalnuhhini verbaalsed avaldused,“ sõnas ta. Stalnuhhin visati nädala alguses Keskerakonnast välja oma seisukohtade tõttu, mis puudutasid Eesti valitsust.

„Kui Helir-Valdor Seeder soovib tulla Keskerakonda ja hakata Keskerakonna asju korraldama, siis ta peab avalduse kirjutama,“ vastas Ratas Isamaa esimehe kommentaarile. Ta lisas, et Seedri kommentaari taga on Isamaa madal reiting ja soov saada EKRE-lt valijaid.

„Euroopa Parlamendi liikmel on õigus küsida ka alusdokumentide ja õiguslikkuse kohta. Sama on minu teada maininud ka Põhjamaad, et kui õiguspärane see on või ei ole,“ ütles Ratas.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid nõustus Ratasega. „Yana Toom kasutab oma Europarlamendi mandaati ja soovib oma märgukirja abil paremini mõista Schengeni piirieeskirja eesmärke. Ka Põhjamaad tõlgendavad piirieeskirja Baltimaadest ja Poolast erinevalt,“ ütles ta.

Kas Toomi tegu on märk sellest, et Keskerakonnas pole täielikult üksmeelt sissesõidupiirangu ja viisakeelu osas? Karilaid nii ei arva.

„Kirjutada võib ikka, isegi kui kirja sisu pole meeltmööda,“ ütles Karilaid.

Tallinna linnapea ja erakonna aseesimees Mihhail Kõlvart ütles, et pole tutvunud Toomi päringu ega Seedri öelduga, seega ei oska ta juhtunut kommenteerida.

Toom: Schengeni ala liikmesriigil pole õigust kehtestada lisameetmeid

Toom saatis Euroopa Komisjonile päringu seoses kaebusega, mille järgi Eesti ja veel kolm Euroopa Liidu riiki on leppinud kokku rikkuda Schengeni piirieeskirja.

Toomi mure lähtub peaminister Kaja Kallase neljapäevasest teadaandest, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele alates 19. septembrist sissesõidupiirangu.

„Schengeni piirieeskirjad sõnaselgelt määravad kindlaks põhjused, millega saab Schengeni viisaga inimese sissepääsu piiramist põhjendada. Selliseid otsuseid peab riik tegema iga üksikjuhtumi kohta eraldi ning liikmesriigi õigust kehtestada lisameetmed ei ole ette nähtud,“ märgiti Toomi büroo pressiteates.

Oma kirjas komisjonile toob Yana Toom esile, et nelja riigi initsiatiiv loob ohtliku pretsedendi, kus rikutakse Euroopa Liidu üht põhilisemat õigusakti. Eurosaadik nõuab Euroopa Komisjonilt kõnealustele riikidele märgukirja saatmist.

„Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud Euroopa õigusest kinni pidama niisamuti kui Belgia, Poola või Ungari,“ kommenteeris Yana Toom. „Seega ootan pikisilmi komisjoni vastust. Kui Euroopas hakkab kehtima reegel „ei tohi, aga kui tahetakse, siis saab“, mis õigusriigi põhimõtetest saame üldse rääkida?“

Põhjamaa riigid otsustasid oodata viisakeelu kehtestamisega, sest kahtlevad selle sammu õiguspärasuses ning ootavad Euroopa Komisjoni arvamust.