Viimasel nädalal on avalikkus saanud valitsuselt uute lastetoetuste kohta segaseid sõnumeid. Reformierakonna minister tahab ühe osa toetusi 2025. aastasse lükata, Isamaa ei ole sellega päri.

Valitsusel on kavas tõsta peretoetusi ning lisaks kehtestada uus kord, mille järgi hakatakse lasterikka pere toetusest väljuma etapiviisiliselt. See tähendab, et toetust makstakse kuni lapse 24-aastaseks saamiseni. Seejärel väheneb toetus kolmandiku võrra. Selline toetusskeem võiks plaani järgi kehtida kolme või enama lapsega peredes.

Kui lastetoetuste tõstmise plaan on juba kindlat kuju võtmas ja see hakkab valitsuse töökava järgi kehtima 2023. aasta algusest, siis kuni 24-aastaste laste toetusega on koalitsioonipartnerid Isamaa ja Reformierakond eri meelt. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) on öelnud, et 23-aastaste laste toetamine ja toetuse astmeline vähenemise plaan võiks jõustuda alles 2025. aastal.

Nimelt saatis Riisalo kooskõlastusringile eelnõu, kust oli välja jäetud 23-aastasi puudutav toetus, mis peaks laste 24-aastaseks saamisel astmeliselt vähenema. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leidis, et kui need eelnõud lahti lüüa, siis tekitaks see mõttetut lisa ajakulu ja bürokraatiat.

Ka hoolekande küsimus on tekitanud segadust. Sotsid lubasid oma pressiteates eestlastele taskukohast hooldekodu kohta, kuid võimuleppes sellist lubadust pole.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et katet sellele ambitsioonile pole. Pressiteates oli lause, mida võib pidada faktiveaks: „Hooldekodu koha kõigile kättesaadavaks muutmise hinnanguline kaulu on 40 miljonit eurot aastas.“ Selline summa sai tõepoolest koalitsioonilepingusse pandud, aga see pole kaugeltki piisav. Võimuleppesse sai läbirääkimistel otsustatu kirja nii: „Töötame välja pikaajalise üldhoolekande reformi kava, arvestades, et 2023. aastast on reformi aastane kogukulu kuni 40 miljonit eurot. Alustame inimeste rahalise koormuse leevendamisega pikaajalise hooldusteenuse eest tasumisel.“