Peaminister Kaja Kallas märkis oma tänukõnes, et Eesti edusammud viimase kolme aastakümne jooksul on tingitud väga paljudest teguritest.

„Kõige olulisem on olnud meie inimeste soov ja sihikindlus otsida paremat elu ja ehitada üles parem ühiskond. Lisaks on Eesti valitsused läbi mitmete valimistsüklite järginud järjekindlalt põhimõtteid, mida rõhutas ka Friedrich Hayek. Nendeks on olnud läbimõeldud maksu-, eelarve- ja finantspoliitika. Samuti avatud turumajandus, mis edendab tugevat konkurentsi ja vabakaubandust ning pühendumus õigusriigi põhimõtetele ja korruptsioonivastasusele,“ selgitas Kallas.

Peaminister tõi välja ka selle, et Euroopa demokraatlike väärtuste kaitsmine on täna sama aktuaalne kui Eesti taas ülesehitamise ajal. „Täna kaitseme neid väärtusi Ukrainas. Ukraina sattus Venemaa agressiivse sõjalise rünnaku alla, sest on demokraatlik riik, kes ehitas üles avatud turumajanduse ja soovib liituda Euroopa Liiduga,“ ütles Kallas.

„Siinkohal soovin taas rõhutada, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei kadunud kuskile tema imperialistlik ideoloogia. Ukraina pole ühekordse valearvestuse ohver. Oleme tunnistajaks Kremli pikalt kavandatud tegevusele, mille eesmärk on naaberriikide üle toore jõuga kontrolli saavutamine olenemata hinnast, mida see endaga kaasa toob,“ sõnas Kallas oma sõnavõtus.

Peaministri sõnul olid märgid teiste riikide vallutamise soovist tegelikult pikalt ette näha. Sellest hoolimata keskenduti vajadusele suhelda Venemaaga ning tema huvidega arvestamisele. „See on olnud viga, mida ilmekalt illustreerib näiteks NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmine Ukrainale ja Gruusiale 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel. Venemaa tõlgendas seda kui nõrkust, kutset end Euroopas sõjaliselt kehtestada,“ selgitas Kallas.

Soovin taas rõhutada, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei kadunud kuskile tema imperialistlik ideoloogia. Ukraina pole ühekordse valearvestuse ohver. Oleme tunnistajaks Kremli pikalt kavandatud tegevusele.

Kaja Kallas

Samuti ei tohi me korrata neid vigu, mida tegime Venemaa agressiooni puhul Gruusias, Krimmis või Donbassis. Venemaa sai juurde territooriume ja sellele ei järgnenud piisavaid tagajärgi. „Kui me ei suuda agressorit oma piiridesse tagasi suruda ega mõista kohut sõjakuritegude üle, siis seame ohtu kogu senise reeglitel põhineva rahvusvahelise korra. Kui tuleme kasvõi mõne sammu kurjusele vastu, siis kogub ta sellest edasiseks ainult jõudu,“ ütles Kallas.

Lõpetuseks rõhutas peaminister, et neil, kes jagavad Venemaaga ühist piiri, on erinev kogemus ja arusaam, kui neil, kellel on palju paremad naabrid. „Eesti ehitas üles demokraatliku riigi jälgides muuhulgas ka Hayeki põhimõtteid ning kuulates oma rahvusvaheliste sõprade ja nõuandjate õpetusi. Ehk on nüüd käes aeg, mil kuulatakse ka meid,“ sõnas Kallas.

Friedrich August von Hayeki nimelise auhinna on pälvinud ka Andrus Ansip

Friedrich August von Hayek oli Austria majandusteadlane ja filosoof. Friedrich August von Hayeki fond loodi 1999. aastal tähistamaks Hayeki 100. sünniaastapäeva. Fondi eesmärk on toetada liberaalset mõtteviisi kooskõlas Hayeki arusaamadega nii riigi siseselt kui rahvusvaheliselt.

Mainekat Hayeki fondi rahvusvahelist auhinda antakse välja iga kahe aasta tagant ning selle laureaadid on isikud, kelle tegevus on olnud silmapaistev liberaalse majandusliku ja sotsiaalse korra loomisel, tugevdamisel või edendamisel Saksamaal, Euroopas või mujal maailmas.

Fondi esimese auhinna sai 2001. aastal Poola ökonomist Leszek Balcerowicz ning viimati 2019. aastal Taani poliitik ja Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Teiste seas on auhinna laureaatideks olnud ka Ühendkuningriigi endine peaminister Margaret Thatcher, Soome president Sauli Niinistö, Saksamaa Liitvabariigi endine president Joachim Gauck, Itaalia endine peaminister Mario Monti, Slovakkia endine peaminister Mikuláš Dzurinda, Tšehhi majandusteadlane ja poliitik Václav Klaus, Saksamaa ökonomistid Jens Weidmann ning Otmar Issing.

Auhinna on pälvinud ka endine Eesti peaminister Andrus Ansip, kes sai selle koos Läti peaministri Valdis Dombrovskisega 2011. aastal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid