„Mõistlik on ikka lähtuda koalitsioonilepingus kokku lepitust,“ leidis Isamaa esimess Helir-Valdor Seeder. Ta lisas, et peretoetuste eelnõu tuleks ikka vastu võtta ühe komplektina ja korraga.

Valitsusel on kavas tõsta peretoetusi ning lisaks kehtestada uus kord, mille järgi hakatakse lasterikka pere toetusest väljuma etapiviisiliselt. See tähendab, et toetust makstakse kuni lapse 24-aastaseks saamiseni. Seejärel väheneb toetus kolmandiku võrra. Selline toetusskeem võiks plaani järgi kehtida kolme või enama lapsega peredes.

Kui lastetoetuste tõstmise plaan on juba kindlat kuju võtmas ja see hakkab valitsuse töökava järgi kehtima 2023. aasta algusest, siis kuni 24-aastaste laste toetusega on koalitsioonipartnerid Isamaa ja Reformierakond eri meelt. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) on öelnud, et 23-aastaste laste toetamine ja toetuse astmeline vähenemise plaan võiks jõustuda alles 2025. aastal.

Nimelt saatis Riisalo kooskõlastusringile eelnõu, kust oli välja jäetud 23-aastasi puudutav toetus, mis peaks laste 24-aastaseks saamisel astmeliselt vähenema.

Seeder leidis, et kui need eelnõud lahti lüüa, siis tekitaks see mõttetut lisa ajakulu ja bürokraatiat.

Nii Riisalo kui ka peaminister Kaja Kallas on viivitamise põhjusena välja toonud vajaduse töötada välja uued IT-lahendused.

„Eesti riik, kes räägib, et on e-riik, ei ole kindlasti nii mannetu, et ei jõua seda eelnõud kiiremini rakendada kui 2025. aastaks,“ ei pidanud Seeder IT-lahenduste taha peitu pugemist veenvaks. „Ja kui ei jõua, siis see ei ole enam riik, vaid hullumaja, kui ühe toetuse ümberkorraldamine võtab aastaid aega!“

Ta lisas, et kui IT-lahendustega tegelevad inimesed ei saa tõesti selle ülesandega hakkama, siis tuleb nad välja vahetada.

Seeder ei pidanud siiski erinevat arusaama valitsuspartnerite vahel ületamatuks, vaid arvas, et võimuliit jätkab ikka koalitsioonilepingu rajal ning eelnõu võetakse vastu nii, et see jõustub 2023. aasta algusest. Ta nentis, et tehnilised probleemid võivad küll olla, kuid ainult mõne kuu ulatuses.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kommenteeris teemat täna, öeldes, et valitsus alles arutab seda kõike, mis on tehtav ja mis ei ole. „Minu arvates ei ole õige ka see, et me käime välja midagi, mida me ei suuda tehniliselt teostada. Seetõttu on mõistlik, et need asjad liiguvad nii, nagu need tehtavad ka on,“ sõnas Kallas.

Kallas rääkis, et tavaliselt on nii, et enne arutatakse eelnõu läbi ja siis läheb see kooskõlastusringile. „Antud juhul läks varem, see ei ole hea tava. Me püüame need asjad koalitsiooni vahel enne läbi rääkida. Nii et ma usun, et me leiame lahenduse,“ oli Kallas lootusrikas.

Esimese ja teise lapse eest saab tuleval aastal senise 60 euro asemel 80 eurot. Üksikvanema lapsele kerkib toetus samuti 80 euroni, praegu toetatakse neid 19 euroga.

Lasterikka pere toetus kerkib 300 eurolt 600 euroni, kui peres kasvab kolm kuni kuus last ning 400 eurolt 800 euroni, kui peres on seitse ja enam last.

Koalitsioonipartnerid on kokku leppinud, et lasterikka pere toetusest väljutakse etapiviisiliselt. See tähendab, et toetust makstakse kuni lapse 24-aastaseks saamiseni. Seejärel väheneb toetus kolmandiku võrra. Selline toetusskeem võiks plaani järgi kehtida kolme või enama lapsega peredes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid