Ametiühing on öelnud, et streigi planeerimine ja streik ise peatatakse alles pärast seda, kui valitsus on rahuldanud LIZDA kaks peamist nõuet.

Esimene nõuetest on haridustöötajate senise töökoormuse vähendamine. Ametiühing ei nõustu haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekuga, mille kohaselt võiks töökoormust järk-järguliselt vähendada ning jõuda püstitatud eesmärkideni alles 2028. aastal.

Tuuakse välja, kuidas Lätis lisab õpetajatele muuhulgas koormust üleminek riigikeelsele õppele. Eeldatavasti peaksid seal järgmise aasta sügisest olema riigikeelsed kõik lasteaiad ning 2025. aastast ka kõik koolid.

Teiseks nõudeks on kõrgem palk. Haridustöötajate ametiühingu arvutused näitavad, et õpetaja keskmine brutopalk on Lätis umbes 1000 eurot. Pedagoogid lahkuvad ja paljudes koolides on direktorite kinnitusel juba sisuliselt kriisiolukord. Suurim puudus on läti keele ja kirjanduse, matemaatika, füüsika ja infotehnoloogia õpetajatest.

„Õpetajate vähesuse tõttu ei saa teatud ainetes sel aastal tunde anda,“ ütles Läti Haridusjuhtide Assotsiatsiooni (LIVA) president ja Sigulda Riigigümnaasiumi direktor Rūdolfs Kalvāns kolmapäeval.

Riigi president Egils Levits rõhutas, et ministeerium ja ametiühing peavad leidma kompromissi, sest lapsed ei tohi tekkinud olukorra tõttu kannatada.

Samas vajavad pedagoogid väärilist töötasu, inimlikku töökoormust ja senisest paremat tugisüsteemi, mistõttu on presidendi sõnul oluline, et valitsus hakkaks nimetatud probleemidega eelisjärjekorras tegelema.