Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas, et piiririikidel on lubatud võtta meetmeid sisenevate Vene kodanike arvu vähendamiseks, kuid selle käigus tuleb järgida Schengeni reegleid.

Ida-Euroopa ja Skandinaavia riigid olid varem nõudnud, et venelastele kehtestataks kogu Schengeni blokki hõlmav ühtne viisakeeld. Plaanile väljendasid teisipäeval avalikult vastuseisu Prantsusmaa ja Saksamaa, kes ütlesid ühisavalduses, et venelasi ei tohiks Euroopast täielikult võõrandada.

Balti riigid ja Poola on omakorda öelnud, et kui EL viisakeelus kokkuleppele ei jõua, võivad need riigid kehtestada Vene kodanikele sissesõidukeelu ühepoolselt.

Soome teatel vähendatakse 1. septembrist Venemaa turistiviisataotluste arvu kümnekordselt.

„Eesti prioriteet ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel oli arutada viise, kuidas saaksime üksmeelselt ja kiiresti liikuda edasi Venemaa sõjamasina rahastamise takistamise ja kaheksanda sanktsioonide paketiga, sealhulgas Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamise lõpetamisega,“ ütles kohtumise järel Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et toetab ka ELi viisalihtsustuslepingu lõpetamist Venemaaga, aga sellest üksi ei piisa. „Kutsusin kohtumisel üles suurendama Euroopa julgeoleku nimel kaitseabi Ukrainale, aga samas ka piirama Venemaa kodanikele võimalust tulla ja ükskõikselt nautida neid vabadusi, mida demokraatlik Euroopa pakub, samal ajal kui Ukrainas surevad süütud inimesed. See on meie moraalne kohustus.“

Reinsalu märkis, et välisministrite mitteametlikul kohtumisel valitses üldine arusaam, et Euroopa Komisjonile antakse suunis asuda analüüsima, kuidas käsitleda Venemaa kodanikele juba välja antud viisasid.

„Kuni me ei ole ELi tasemel jõudnud üksmeelele, kuidas piirata Venemaa kodanike sisenemist Euroopa Liitu, kaaluvad Eesti ja teised Venemaa ning Valgevenega piiri jagavad riigid viisakeelu kehtestamist riiklikul tasandil või ELi viisadega Vene kodanike piiriületuste piiramist,“ ütles Reinsalu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid