USA president Joe Biden nimetas Gorbatšovi „tähelepanuväärse nägemusega meheks“ ja „haruldaseks juhiks“. Biden kiitis Gorbatšovi Nõukogude Liidus läbi viidud demokraatlikke reforme ja tunnustas teda turvalisema maailma loomise ning miljonitele inimestele suurema vabaduse andmise eest.

„Oli lihtne mõista, miks nõnda paljud üle maailma teda nii kõrgelt austasid,“ ütles Biden.

Ka Suurbritannia peaminister Boris Johnson jagas Nõukogude Liidu viimasele juhile tunnustussõnu.

„Ma olen alati imetlenud julgust ja ausust, mida ta külma sõja rahumeelsele lõpule viimisel näitas. Putini agressiooni ajal Ukrainas on tema väsimatu pühendumus Nõukogude ühiskonna avamisele eeskujuks meile kõigile.“

Hiljem sõnas Johnson Londonis ajakirjanikele, et Gorbatšov muutis maailma paremuse poole.

„Olen mures, et Moskva praegune juhtkond tahab tühistada Mihhail Gorbatšovi pärandit. Sõda Ukraina vastu on kättemaksuhimuline katse taastada Nõukogude impeerium – tragöödia, mida Gorbatšov oleks pidanud mõeldamatuks ja põhjendamatuks,“ ütles Briti peaminister.

„Tema pühendumus rahule Euroopas muutis meie ühist ajalugu,“ sõnas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen meenutas Gorbatšovi kui usaldusväärset juhti, kes avas tee vabale Euroopale.

„Seda pärandit me ei unusta.“

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles, et mäletab Gorbatšovi kohtumist George Bush vanemaga Maltal, kus tähistati külma sõja lõppu. Metsola sõnul viis Nõukogude Liidu lagunemine Euroopa taasühendamiseni.

Vastuoluline pärand

Gorbatšovi pärand on vastuoluline nii Venemaal kui ka Baltikumis, ehkki erinevatel põhjustel.

Venemaa ametivõimude reaktsioon Gorbatšovi surmale on olnud võrdlemisi kalk, et mitte öelda vaenulik. Kodumaal kritiseeritakse teda peamiselt Nõukogude Liidu lagundamise eest, millega Venemaa paljude hinnangul nõrgenes.

Venemaa president Vladimir Putin, kelle autoritaarset tegevust Gorbatšov aastaid kritiseeris, avaldas „sügavat kaastunnet“, vahendas Kremli kõneisik Dmitri Peskov riiklikule uudisteagentuurile Interfax.

„Homme saadab [Putin Gorbatšovi] perele ja sõpradele kaastundeavaldusena telegrammi,“ ütles Peskov.

Venemaa riiklik uudisteagentuuri Tass jäi Gorbatšovi surmast teatades lakooniliseks.

„Gorbatšov propageeris glasnosti ja perestroikat, poliitiliste ja majanduslike reformide poliitikat. Ta oli Nõukogude Liidu esimene ja viimane president, kes võitis 1990. aasta märtsis valimised ja astus tagasi 25. detsembril 1991,“ oli uudistekanali kokkuvõte Gorbatšovi elust.

Venemaa parlamendisaadik Vitali Milonov nimetas sümboolseks, et Gorbatšov suri „maailmakorra dekonstrueerimise aastal“, viidates sissetungile Ukrainasse. Milonovi arvates jättis endine Nõukogude president riigile „hullema pärandi kui Hitler“, teatas Venemaa föderaalne uudisteagentuur, vahendab The Guardian.

Mittetunnustava hinnangu Gorbatšovi pärandile andis aga ka näiteks president Toomas Hendrik Ilves. Ta tuletas Twitteris meelde, et just Gorbatšov oli Vilniuse veresauna korraldamise taga, kus hukkus 14 Vilniuse teletorni kaitsnud leedukat.

Pikaaegne Vladimir Putini kriitik, Vene maletšempion Garry Kasparov kirjutas, et kiidulaulud Gorbatšovile on suunatud valele inimesele, nimetades tema saavutusi juhuslikeks ja Nõukogude Liidu lagunemist vastupidiseks tulemuseks sellele, mida Gorbatšov oma demokraatiareformidega saavutada üritas.

„Ekslikult suunatud kiidusõnad Gorbatšovile ja tema hetkestaatus juhivad korraliku austuse eemale Boriss Jeltsinilt, kes kõigi oma riigimehelike ja inimlike vigade juures oli ajaloo võtmehetkedel oma südames demokraatia uskuja ja [selle eest] võitleja.“

Kasparovi sõnul pöördus Gorbatšov Putini vastu liiga hilja.

„Gorbatšov toetas Putinit kümmekond aastat ja tema kriitika demokraatia hävitamise kohta Putini Venemaal tuli alles peale seda, kui tema häälel enam rahvusvahelise tähelepanu tõmbamisel mõju polnud.“

Jaga
Kommentaarid