„Meie jaoks on olukord olnud ootuspärane,“ ütles Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi ja lisas, et nii monumentide teisaldamise päev (16.08) kui ka sellele järgnev aeg on möödunud ilma suuremate rikkumisteta.

Püvi sõnas, et politsei ülesanne on avaliku korra tagamine, seega püüavad nad ära hoida eskalatsioone ja konflikte. „Me jälgime, mis toimub homme, ülehomme, nädala pärast,“ rääkis ta.

Kui keegi soovib korraldada avalikku koosolekut, vestleb politsei korraldajaga, et selgitada, kuidas seda seadusekuulekalt läbi viia ja et korraldaja teaks, millised on tema kohustused ürituse korraldamisel. See on juba ammune politseitöö praktika ega ole erilahendus praeguses olukorras.

Siiski on Püvi sõnul üksikuid inimesi, kes teevad üleskutseid kogunemisteks ja protestideks. Neil, kes üleskutseid teevad, on tema kirjeldusel erinevad põhjused: kes tahab populaarsust koguda, kes väljendada pahameelt agressorriigi sümbolite teisaldamise pärast.

„Ei saa välistada, et mõne inimese eesmärk võibki olla ühiskonda õõnestada,“ nentis Püvi. Ta lisas, et neid, kes püüavad sotsiaalmeedias või tänaval tõmmata inimesi teadlikult ebaseaduslikesse tegevustesse, on vähe.

Püvi sõnas, et kaasajooksjate hulk ei ole politsei hinnangul väga suur ega kriitiline. „Narva inimene on keskmisest õiguskuulekam.“

Intsidendid on olnud Püvi sõnul marginaalsed – üksikud Z-tähe sodimised, ühel korral soditi Eesti vabadussõja mälestusmärki, kuid agressorriigi sümboolika ja poolehoiu avaldusi on olnud vähe.

Püvi pani inimestele südamele mitte alluda provokatsioonidele ja mõelda ennekõike oma kogukonna turvalisusele, mitte agressori sümboolika tagasitoomisele.