Suursaadiku ametikoht luuakse selleks, et edendada USA poliitikat põhjapolaarpiirkonnas.

USA uus suursaadik hakkab kavatsuste kohaselt tegema tihedat koostööd veel seitsme Arktika riigi – Kanada, Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Venemaaga – ning lisaks ka põlisrahvaste esindajatega. „Piirkonna rahu ja stabiilsus on USA jaoks „kriitilise strateegilise tähtsusega“, rõhutas välisministeeriumi ametnik.

Arktika mängib Venemaa välispoliitikas väga olulist rolli. Oktoobris ütles välisminister Sergei Lavrov ajakirjanikele, et kõik Venemaa tegevused Arktikas on legitiimsed, sest see on nende maa. Piirkond on aina tähtsam ka Vene relvajõududele ning Venemaa sõjaväe kohalolu Arktikas on viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud.

Sellele juhtis eile tähelepanu ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes Kanada-visiidi käigus Arktika kaitserajatisi külastades rõhutas, et Venemaa ambitsioonide peatamiseks on vaja vastusena märgatavalt suurendada omapoolset kohalolekut ka alliansi põhjatiival.

„Venemaa rakettidele ja pommitajatele oleks lühim tee Põhja-Ameerikasse üle põhjapooluse,“ hoiatas ta. „See muudab NORAD-i (Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus) rolli eluliselt tähtsaks Põhja-Ameerika ja seeläbi ka NATO jaoks.“

Ent tähelepanuta ei saa jätta ka Hiina kasvavaid huvisid Arktikas, sealhulgas julgeolekuhuvisid.

Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris rääkis möödunud aasta oktoobris „Ringvaates“, et Hiina on huvitatud omale saama tuumaheidutusvõimet allveelaevade näol just põhjapoolkeral Arktika ookeanis alates 1959. aastast ja seda projekti alustanud kindrali sekretär ei olnud ei keegi muu kui praegune Hiina Kommunistliku Partei esimees Xi Jinping.

Lisaks püüab Peking luua piirkonnas oma kaubateede võrku ning uurib maavarasid, püüdes ühtlasi luua maailma suurimat jäälõhkujate laevastikku.

Geostrateegiliselt on Põhja-Jäämeri ääretult oluline piirkond, sest sealt lendu minevad ballistilised raketid liiguvad kõige kiiremini ükskõik millisesse punkti põhjapoolkeral.