Läbiotsimisel leitud 67 dokumenti olid konfidentsiaalsed, 92 salastatud ja 25 kõrgeima salastatuse märkega. CNN kirjutab, et Mar-a-Lagost kaasa võetud dokumendid sisaldasid Ameerika Ühendriikide kõige tundlikumaid riigisaladusi.

Ootuspäraselt oli justiitsministeeriumi avaldatud 38-leheküljelisest dokumendist 11 lehekülge täielikult kinni kaetud, ent ka kõikidest ülejäänutest oli kaetud vähemalt mõni lõik või lause.

Kinnitust leidis ka juba varem New Yorki Timesi avalikustatud teave, et Donald Trumpi kodus toimunud FBI haarangu ajendas rahvusarhiivilt saadud teade, mille järgi oli Trumpi valduses suur hulk salastatud dokumente. Sellest sai arhiiv teada tänavu jaanuaris, kui Trump andis pärast pikka tõrkumist ametnikele üle valiku tema valduses olnud dokumente, millest üle 150 kandis salastuse märget.

Pärast seda alustasid justiitsministeerium ja FBI kriminaaljuurdlust, mille tulemusel saadeti juunis Trumpile kohtukutse. Augusti alguses korraldas FBI ekspresidendi eraresidentsis haarangu.

23. augustil kaebas Trump USA justiitsministeeriumi toimunud läbiotsimise pärast kohtusse, kuna tema hinnangul on süüdistus poliitiliselt motiveeritud.

Juba varem avaldas justiitsministeerium läbiotsimismääruse, millest selgus, et FBI agendid võtsid Trumpi Mar-a-Lago residentsist haarangu käigus veel täiendavalt kaasa üle 30 eseme, sealhulgas üle 20 kasti, fotode köitjaid, käsitsi kirjutatud sedeli ja Trumpi liitlase ning kauaaegsele nõuniku Roger Stone'i kohta käiva amnestiadokumendi. Juurdlusega seotud allikad on Washington Postile kinnitanud, et muu hulgas otsiti ka tuumarelvadega seotud saladokumente.