Tegemist on esimese samalaadse juhtumiga Soomes ning prokurörid nõuavad ajakirjanikele vähemalt pooleteise aasta pikkust tingimisi vanglakaristust, vahendab Soome rahvusringhääling YLE.

Süüdistus puudutab Helsingin Sanomate 2017. aasta detsembris avaldatud artiklit Soome kaitseväe signaalluurekeskuse tegevuse kohta.

Soome kaitseväe signaalluurekeskuse tegevust avalikustades kasutas leht väidetavalt mitmel korral kõrgeima salastatusastme dokumente, mis käsitlesid nii luurekeskuse hinnanguid Venemaa relvajõududele, aga ka Soome enda luurevarustuse tehnilisi üksikasju. Kohtualused end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista.

Tõendusmaterjalina on prokuröride käsutuses muu hulgas ajakirjanike omavaheline kirjavahetus, mis tõestab, et ajakirjanikele oli doumentide salastatus teada. Süüdistajate väitel saatis üks ajakirjanikest paar päeva enne artikli avaldamist ka teisele ajakirjanikule sõnumi, mis viitas julgeolekusaladuse avalikustamise juriidilisele paragrahvile.

Kaitsja hinnangul pole vahet, missugune konfidentsiaalsusaste oli kaitseväe dokumentidele esialgselt märgitud, kui teave oli avalik ja ajakirjanikele kättesaadav avalikest allikatest.

Kes dokumendid lekitas?

Soome keskkriminaalpolitsei sõnul on uurimise üks oluline eesmärk teada saada, kust need salajased dokumendid on pärit ning kas nende lekkimine oli tahtlik või juhtus see kogemata. Helsingin Sanomate ajakirjanikud on seni mõista andnud, et ei kavatse oma allikaid avaldada.

Teine eesmärk on keskkriminaalpolitsei esindajate sõnul saada kohtulahend selle kohta, kas ajakirjandusel on õigust taolist teavet avaldada.

Soomes tekitas 2017. aasta detsembris muu hulgas palju kõmu ühe artikli autori, Laura Halmineni kodus tehtud neljatunnine läbiotsimine. Keskkriminaalpolitsei hinnangul oli see vajalik, sest politseile laekus teave, et Halminen püüab uurimisega seotud asitõendeid hävitada.