Vestlusringis osalesid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris ja Kaarel Kressa ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Indrek Lepik.

1x
00:00

Sissejuhatuseks kommenteeris konflikti sõjalist poolt Delfi kaasautor Igor Taro, kelle sõnul on praeguseks saabunud strateegiline ummik. „Kumbki osapool ei suuda hetkel pealetungitegevust ette võtta ja rinne on stabiilne,“ märkis Taro. „Loogiline prognoos on, et kui üks osapooltest suudab reserve koguda ja need teatud rindelõikudele välja panna, siis võib juhtuda, et see strateegiline ummik murdub ja saavutatakse läbimurre. Venemaa raskus seisneb peamiselt selles, et neil on küll hästi palju igasugust vanarauda ja ladudes vanaaegset moona, aga neil ei ole inimesi, kuna nad üldmobilisatsiooni välja ei kuuluta. Ukrainlastel on vastupidi: neil on üldmobilisatsioon välja kuulutatud, on võitlejaid, keda välja saata, aga nemad ootavad läänepoolset relvaabi.“

Saates arutatakse ka küsimust, kas Venemaa lootused lääneriike tabavast sõjaväsimusest võiksid täituda ja seda, kuidas on konflikt mõjutanud lääne ja Venemaa suhteid ülejäänud maailmaga.

„Suur üllatus on see, et Vene armee ei ole võitlusvõimeline, vähemalt mitte selliselt, et ta suudaks ühe naaberriigi allutada,“ tõdes Indrek Lepik sõja suurimatest õppetundidest rääkides. „Tagantjärele võib-olla ei tohikski see nii suur üllatus olla, kui me vaatame, milline see Vene asjaajamine on ja milline on ta olnud viimased 30 aastat.“

Krister Paris märkis, et Ukraina sõjalise toetamise kõrval on seni liiga vähe tähelepanu pööratud riigi majanduslikele probleemidele. „Ukraina on ise ka öelnud, et nad vajavad lihtsalt raha – mitte sõdimiseks, vaid selleks, et elada,“ ütles Paris. „Eelarvedefitsiidid on hiiglaslikud – ühed ütlevad, et viis miljardit [dollarit] kuus, teised, et üheksa. Sõltub, milliseid kulusid sinna sisse arvestatakse. See on summa, mida ka rikas lääs ei saa igavesti maksta.“



Jaga
Kommentaarid