Süüdistuse järgi pani 58-aastane Andres ajavahemikul 2018. a august kuni 2021. a aprill erinevates kohtades nelja alla kümneaastase kannatanu suhtes toime erinevaid sugulise iseloomuga tegusid.

Kohtu hinnangul on Kentsi süü tõendatud nii kannatanute kui tunnistajate ütlustega ja eriti värvikaks tõendiks on jälitusprotokolli lisana esitatud videosalvestused. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtus mees oma süüd ei tunnistanud.

Kohus mõistis Kentsile karistuseks üheksa aastat vangistust, mis on sanktsiooni keskmine määr.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetul tasuda kokku 4064,28 eurot, mille saab tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kents töötas kuni 2021. aasta aprillini Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK) kojamehena.

Pedofiilias kahtlustatav mees töötas pikka aega Vanalinna hariduskolleegiumis

Kents oli üks VHK pikaajalisemaid töötajaid. Üle-eelmisel sügisel õnnitleti teda kooli koduleheküljel 30 aasta tööjuubeli puhul.

Vanalinna hariduskolleegiumi asutaja ja kauaaegne juht Kersti Nigesen on õnnetu, et tema vaist nende kooli tubli kojamehe Andrese suhtes osutus tõeks.

Nigeseni sõnul tuli Kents nende kooli tööle juba kooli algusaegadel kirikuringkondade kaudu ning oli kõik need aastad väga hooliv kolleeg: „Iga asjaga oli ta abiks! Kui öösel läks alarm tööle, tuli ta kooli ja võttis selle maha. Samuti tahtis väga lastekodus abis käia.“

Siiski tunnistab Nigesen, oli tal Kentsiga kokkulepe, et ta lastele lähedale ei läheks. Miks selline kokkulepe oli, Nigesen otsesõnu selgitada ei osanud.

„See on sisetunne. Algusaastatel tal kindlasti selliseid kalduvusi polnud, kuid kuna olen nii kaua koolis töötanud, siis oskasin juba selliseid asju tähele panna. Ta oli omapärane. Ta püüdis ikka lastega juttu teha, ja kui ta rääkis, siis ta kuulas last tõesti tähelepanelikult. Ma ütlesin talle, et hoia lastest eemale, ja ta ütles, et ära muretse.“ Nigeseni sõnul polnud ükski laps ega lapsevanem kunagi Kentsi kohta midagi kaevanud. Seetõttu polnud alust ka meest milleski ebasündsas kahtlustada ega ametist vabastada.

Politsei toonasel teatel võis kogutud informatsiooni põhjal Kents laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud tegusid toime panna juba 1990. aastate keskpaigast alates.

„Laste seksuaalne väärkohtlemine on väga peidetud kuriteoliik, mis tuleb sageli avalikuks aastaid hiljem. Lapsed ei pruugi kohe aru saada, et nendega ei käituta õigesti, kuid mälestus toimunust jääb inimeste sisse kogu eluks. Väga tähtis on, et politseini jõuaks info ka aastatetaguste sündmuste kohta. See võib aidata praeguseid ohvreid ning hoida ära võimalikke uusi kannatanuid,“ ütles toona politseikapten Reimo Raivet.