Maarjamäel mälestatakse täna totalitaarsete režiimide ohvreid

Täna möödub 83 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mille tulemusel vallandus Teine maailmasõda ja Eesti kaotas iseseisvuse. Totalitaarsete režiimide ohvriks langenute mälestuseks ning Ukraina iseseisvusele toetuse avaldamiseks toimub täna kell 16 Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalis tseremoonia.

„Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel kaotasime pooleks sajandiks vabaduse ja viiendiku oma rahvast, sest olime üksi kurjuse, vägivalla ja ülekohtu vastu, nagu olid üksi ka paljud meie saatusekaaslased. Seda saatuslikku ja kohutavat viga peame iseäranis hoolega meeles pidama ning kõigile demokraatlikele riikidele järjepidevalt meelde tuletama just praegu, mil Euroopas käib taas sõda ja Ukraina võitleb meie kõigi vabaduse eest,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Tseremoonial kõnelevad justiitsminister Lea Danilson-Järg, Ukraina suursaadik Eestis H.E. Mariana Betsa, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Palvuse peab Tallinna praost Jaan Tammsalu. Muusikalised vahepalad teeb Marianne Leibur. Totalitarismiohvrite mälestuseks asetatakse memoriaalile pärjad.

Justiitsminister rõhutas, et avaldame täna toetust ka Ukrainale, kes tähistab homme, 24. augustil äärmiselt keerulistes oludes enda iseseisvuspäeva. „Mõtleme kõigile, kes võitlevad praegu Ukrainas enda, aga samas ka meie vabaduse eest Harkivis, Slovjanskis, Kramatorskis, Bahmutis, Zaporižžjas, Hersonis ja paljudes teistes Ukraina piirkondades,“ lausus justiitsminister ja lisas: „Me ei tohi jätta Ukrainat üksi! Ainult mäletades 20. sajandi lõhestatud Euroopa valu, saame me hoida 21. sajandi ühist Euroopat.“

Ukraina iseseisvuspäeva tähistamiseks on Eesti Mälu Instituut koostanud näituse „Ukraina 20. sajandi kriisides“. Näituse eesmärk on avardada Eesti inimeste teadmisi Ukraina ajaloost, toetada Ukrainat inforindel agressioonile vastuseismisel ja selgitada Venemaa inforünnakute tagamaid. Näitus annab ülevaate Ukraina riikluse arengust ja Ukraina ajaloo sõlmpunktidest, ühiskonna sovetiseerimisest, Molotovi-Ribbentropi pakti mõjust, Ukraina rahva võitlusest Teises maailmasõjas, Ukraina iseseisvumisest 1991. aastal ning Venemaa agressioonist.

Näitus on kättesaadav veebis (eesti, inglise ja vene keeles) ja üleval erinevates paikades üle Eesti: Tallinnas Eesti Mälu Instituudi ees (Tõnismägi 8) ja Vene saatkonna ees (Pikk 19), Tapa sõjaväelinnakus ning 3.-29. oktoobrini Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees.

2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni, millega kuulutas 23. augusti üleeuroopaliseks totalitarismi ohvrite mälestamise päevaks.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit mittekallaletungilepingu, mille lisaprotokollidega jagasid diktaatorid Ida-Euroopa omavahel mõjusfäärideks. See lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Alates 1939. aastast kannatas Eesti koos mitmete teiste riikidega 70 aasta jooksul üht või teist liiki poliitiliste repressioonide all.

Mälestuspäeva korraldavad Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning justiitsministeerium.