Vene parlamendi liige Vladimir Džabarov ähvardas Eestit karmide meetmetega, juhuks kui Darja Dugina mõrvas kahtlustatavat Natalja Vovki välja ei anta.

„Kui Eesti keeldub kurjategija Natalja Vovki väljaandmisest Venemaale (ja selles on vähe kahtlust), on Venemaal põhjust võtta karmid meetmed terroristi varjava Eesti riigi vastu,“ sõnas ta sotsiaalmeedias.

Tuntud Kremli propagandist ja Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan võttis samuti Eesti suunas nõuks levitada ähvardava tooniga sõnumit: „Daša tapjad on juba Eestis. Eesti neid mõistagi välja ei anna. Olen kindel, et leiame Tallinna lähistel kuulsaid torne imetleda soovivaid professionaale,“ kirjutas propagandist.

Simonjani öeldu puhul läks sotsiaalmeedia kihama. Asjaolu, et ta kasutas fraasi „kuulsaid torne imetleda soovivaid professionaale“, pani avalikkuses aluse arvamusele, justkui oleks ta Venemaa seotuse Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega kaudselt n-ö omaks võtnud - olid ju väidetavad mürgitajad Venemaale naastes meediale öeldnud, et külastasid Salisburyt, „imetlemaks“ sealse katedraali torne.

Kui too seos kõrvale jätta, on muuhulgas märkimist väärt just nimelt asjaolu, et Moskva prominendid on võtnud nõuks ajakirjaniku tapmise taustal käsitleda Eestit ähvardavas kontekstis. Kui panna kõrvale FSB väljastatud info, justkui oleks Darja Dugina mõrvanud isik parasjagu Eestis, siis milline pilt sellest puslest kokku kujuneb?

Kaks sihti

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik märkis, et Kremlil on selliste sammude taga tõenäoliselt kaks eesmärki.

„Hirmu ja ebakindluse tekitamine ning infooperatsiooni ülesehitamine, seda on selgelt näha,“ sõnas Kannik Delfile.

Et ähvardusi tuleks tõsiselt võtta, tema jutust ei ilmnenud. Kannik märkis, et Vene propagandistide ja parlamendiliikmete roll on väga piiratud ning et nende ähvarduste laviin Eesti suunas on kestnud pikka aega.

„Näiteks sõjalist konflikti pole Eestiga võimalik sedasi ülesse ehitada,“ sõnas Kannik. „Kui vaadata Venemaa ülimat ressursside piiratust sõjas Ukrainaga, siis neil poleks mingit ressurssi alustada sõda NATO liikmesriigiga.“

Mis puudutab infooperatsiooni aspekti, toonitas Kannik, et ühes paanika tekitamisega soovitakse maalida Eestist (ja ka muudest Ukrainat toetavatest riikidest) pilt kui osapooltest, kes toetavad terroristlikku käitumist.

„Poliitiline laiem skeem venelastel võib olla selline, et Ukraina oleks terrorit rakendav riik ja Eesti on siis selline riik, mis vaatab terroristliku riigi käitumisele läbi sõrmede,“ kirjeldas Kannik võimalikku teemaarendust.

Mis puudutab ukrainlaste väljendatud oletust (justkui üritataks ajakirjaniku mõrvaga lüüa sädemeid lõkkele sõjalise mobilisatsiooni väljakuulutamiseks), on Kannik skeptiline.

„Sellest ei piisaks,“ märkis ta. Küll aga lisas Kannik, et ajakirjaniku tapmine võib mõjuda soodsalt näiteks plaanile panna Kiievi kesklinna suunas teele raketid - jutt käib stsenaariumist, mida ukrainlased kardavad lähipäevil kogeda.

Reinsalu: see on provokatsioon

Eesti välisminister Urmas Reinsalu märkis täna Aktuaalses Kaameras, et väidetavalt Dugina mõrvanud isiku sidumine Eestiga on osa infooperatsioonist.

„Me käsitleme seda Vene Föderatsiooni provokatsioonina väga pikas provokatsioonide reas ja rohkem meil selle kohta hetkel öelda ei ole,“ lisas Reinsalu.

Reinsalu sõnul üritab Venemaa avaldada sedasi Eestile survet Ukraina toetamise eest.

„Miks Eesti koges alates Pronksiööst suurimaid küberrünnakuid? Miks Venemaa endine president kaks nädalat tagasi ütles, et see on nende tegematajätmine, et Eesti on veel vaba riik? Ma arvan, et kõik need sündmused ja erinevad aktsioonid asetuvad laiemasse konteksti ja selleks on avaldada nii Eestile ja mitmetele teistele riikidele (kelle toetus Ukrainale on olnud ühemõtteline erinevate meetoditega) survet,“ rääkis Reinsalu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid