Millise erakonna toetajaskond Parempoolsete tõttu valimistel väheneda võib?

Toomla tõi esimese asjana välja Isamaa, kuid „nipet-näpet“ võivat tulla näiteks nii Reformierakonna kui ka EKRE seniste valijate seast.

Valimiskampaania läbiviimiseks peavad nad leidma oma Parvel Pruunsilla.

„Mingi osa neist võib ehk Parempoolseid seetõttu eelistada, et nad on end kuulutanud… noh, parempoolseteks. Manifestist annab välja lugeda, et nende silmis on hetkel peamiseks probleemiks riiklikud toetused ning parempoolse lähenemise alusel peaks inimestel rohkem omavastutust olema, ei saa riigile lootma jääda,“ tõi politoloog välja. „Mitme erakonna hulgas võib olla inimesi, kes nõustuvad sellega, et riik toetab ja sekkub liiga palju.“

Toomla nentis, et kuigi selline segment võib praeguste parlamendiparteide hääletajate seas leiduda, ei saa seda liiga suureks mõelda – suur osa valijaskonnast vaatab energiakriisi ja inflatsiooni taustal toetuste peale soosivalt. Küll aga arvab ta, et uue erakonna lähenemine võiks meeldida ettevõtlikematele inimestele.

„Eriti just väikeettevõtjatele. Nad võiksid tõsiselt hakata mõtlema näiteks maaettevõtjate peale, kuna paistab, et EKRE on selle seltskonna ära unustanud,“ sõnas politoloog. See tähendaks ka potentsiaalset täiendust partei rahakassasse, märkis ta. „Valimiskampaania läbiviimiseks peavad nad leidma oma Parvel Pruunsilla,“ naljatas Toomla. „Kuskilt nad peavad ju selle raha saama. Kuid pigem paljudelt ja vähe, mitte ühelt ja palju.“

Hiline start

On sel värskel erakonnal üldse künnise ületamiseks lootust? Millised perspektiivid Parempoolsetel politoloogi silmis on?

„Vaevalt, et erakonda saadab uskumatu edu,“ ütles Toomla. Talle tundub, et partei üritab korrata Res Publica omaaegset fenomeni, kuid ajasurve ja muude faktorite tõttu pole see tema silmis võimalik. „Praegune toetus on poolteist kuni kaks protsenti. Valimisteni on aega pool aastat. Võib-olla jääb sellest väheks. Kui vaatame edukamaid uusi tulijaid minevikust, siis algusaeg on olnud valimistest veidi kaugemal. Mis oleks õige aeg olnud? Aasta või natuke rohkem.“

Toomla märkis, et edu võib Parempoolseid saata tõenäoliselt juhul, kui keskendutakse väga kindlatele gruppidele.

„Soovitaks neil mingid seltskonnad kõrvale jätta – kindlasti ei peaks nad tegelema pensionäridega,“ sõnas Toomla, viidates pensionitemaatikale ning selles vallas juba tehtule. „Kontsentreerigu end ettevõtlusele, eelistatavalt väikeettevõtlusele. Nendele jõuaksid nad ehk lähemale kui muule elanikkonnale. Ja kui räägime ettevõtlusest, siis käib jutt pigem noortest, seega tuleks neil olla ka „popp ja noortepärane“, ükstapuha, mida see siis ka tähendaks.“

„Vaene Lavly Perling

Kuigi eduvõimalusi peab ta parteil väheseks, leidub Parempoolsetes tema silmis ka mõni konkurentsivõimelisem nimi.

„Selge on see, et mingit staaride üleküllust neil ei tule,“ avaldas Toomla arvamust. „Lavly Perling on muidugi kõige tuntum, ega ta ilmaasjata erakonna eesotsas pole. Arvata võib, et ka Siim Kiisler, kuid küsimus on selles, kas tal on jõudu ja jaksu käia riigikogulase töö kõrval valimiskampaaniat tegemas?“

Mis puudutab Res Publica ajast tuntud nimesid – Tõnis Kons ja Kristjan Vanaselja –, siis nende tuntust peab ta pigem nadiks.

„Vaatasin ka juhatuse nimed üle – seal oli terve rida inimesi, keda ka minusugune üldse ei tea,“ sõnas politoloog. „Ringkondade esinumbrite nimetamine käib mulle üle jõu. Eks nad siis peavadki vaese Lavly Perlingu nii ära kasutama, kui vähegi võimalik. Muud üle ei jäägi.“

Parteijuhil seisab ees pool aastat rasket tööd, rõhutas Toomla.

Parempoolsete juhatus: Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja, Tõnis Kons, Kati Kuusk, Indrek Luberg, Margit Leerimaa, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.

Parempoolsetel tasub loota heal juhul ringkonna-, tõenäolisemalt aga kompensatsioonimandaadile, avaldas Toomla arvamust. Isikumandaadi tarbeks pole neil tema silmis piisavalt haaret. Toomla kahtleb, kas partei suudab üldse täisnimekirja (125 nime) välja panna. „Kui pooled kohadki ära täita igas ringkonnas, võib neid veidi tõsisemalt võtta,“ sõnas ta.

Politoloog märkis, et kui erakond peakski suutma hüpata üle valimiskünnise seatud lati, saab nende esindus parlamendis olema õbluke. „Teatud tingimustel nendega muidugi arvestatakse. Näiteks siis, kui oleks koalitsioonil rohkem toetust vaja. Kuid muidu mitte,“ oletas Toomla. „Kui nad tahavad suureks saada, võtab see hirmsasti aega.“

Viis nõuannet

Millele Parempoolsed Toomla silmis sügisel keskenduma peaksid?

Esiteks: tehku oma parempoolsus valijatele kiiresti selgeks. Ja võimalikult lihtsalt.

Teiseks: pidagu silmas, et paljude asjade eitamine (näiteks toetuste vastu seismine) ei pruugi neile edu tuua.

„Nad peavad olema väga ettevaatlikud. Hakata näägutama näiteks energiatoetustest huvitatud valijate kallal on riskantne,“ sõnas Toomla. „Minu soovitus on, et las see riigi toetus olla, kuid olgu just nimelt ettevõtluses. Mitte, et antaks otseselt ettevõtetele raha, kuid pigem seda, et soositaks ettevõtlikkust, misläbi paraneks siis ka nende inimeste olukord, kes ettevõtetes tööl on,“ käis Toomla välja ühe mõtte.

Kolmandaks: fikseerigu kindlalt ära seisukoht Ukraina sõja suhtes. „Seda ilma igasuguste võimalusteta kõrvalepõigeteks,“ ütles Toomla, kelle soovitusel tuleks olla sääraste seisukohtadega resoluutsem kui valitsus.

Neljandaks: ärgu korraku Res Publicat, kirjutades pikka programmi. „Kui Res Publica tuli oma programmiga välja, siis see oli vist üle 100 lehekülje. Isegi minusugusel andis seda lugeda,“ meenutas Toomla.

Viiendaks: Parempoolsed peaksid keskenduma pigem vähestele punktidele. „Võib-olla tuleks eemalduda klassikalisest erakondlikust strateegiast, et kõik peab olema ära kaetud,“ sõnas Toomla lõpetuseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid