Lauristin rõhus, et 31 aastat tagasi ei oleks saanud mitte midagi teha teisiti, et tänane lõimumise seis oleks teistsugune. „Mida me oleks pidanud tegema? Integreeruma nende tankidega,“ küsib Lauristin.

Praegu on Lauristini sõnul integratsiooni küsimuses siiski hoopis teine olukord. „Iseseisvus on taastatud. Meil on 30 aastat olnud sellist arengut, et võime uhkusega öelda, et praegune Eesti on näiteks Ukraina jaoks niisugune nagu Soome oli meie jaoks,“ ütles ta.

Lauristin täpsustas, et nende venelaste puhul, kes nõustuvad Putini režiimiga, ei ole küsimus mitte integratsioonis, vaid poliitilistes vaadetes. „Täpselt sama palju on venelaste hulgas teisi inimesi, kes peavad Eesti Vabariiki oma koduks,“ ütles ta ja tuletas meelde, et vene elanikkonnast pooled on eesti kodanikud. „Nad on tõe poolest ihus ja hinges eesti kodanikud. Me näeme nende esindajaid siin samas riigikogus, valitsuses, igal pool.“

Lauristin ütles, et probleem ei ole rahvuses, vaid selles, et osa inimesi on elanud ja elab Venemaa inforuumis. „Me näeme, et venekeelsed noored ei tea tegelikult ajalugu ja nad ei seo seda tanki nende sündmustega, millega on eestlasel loomulik neid siduda, mis tähendab, et nad ei ole Eesti koolis omandanud ajalugu,“ ütles Lauristin.

Kogu lõimumise teema on Lauristini sõnul olnud kaua seotud pelgalt kodakondsus eksami sooritamisega. Lauristini sõnul ei toimugi tegelikku lõimumist, kui see on taandatud formaalselt eksami tulemustele. „Selleks on vaja lugusid, selleks on vaja rääkida, selleks on vaja arutada, selleks on vaja pilte näidata,“ märkis ta.

Vaata pikemalt videointervjuust, mida rääkis Marju Lauristin.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid