„Sõjategevus Ukrainas on jätkuvalt intensiivne ja kuigi järjest enam jõuab lahinguväljale ka lääne relvastust, on meie moraalne vastutus jätkata Ukraina toetamist. Ukraina võitleb meie ühiste väärtuste eest ja kui meil leidub veel relvastust, mida ukrainlastele saata, tuleb seda ka teha,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Lisaks relvastusele on Ukraina relvajõud palunud senisest enam liitlaste tuge ka oma kaitsejõudude väljaõppes. Tänane valitsuse otsus tähendab, et saame ka selles abipalves Ukrainat aidata,“ ütles kaitseminister Pevkur, kelle sõnul on Eesti abi otsene mõju Ukraina sõdurite võitlusvõimele ning seda hinnatakse Ukrainas väga kõrgelt.

„Väljaõppes on Eesti kaitsejõudude vaieldamatuks trumpkaardiks reservväelaste väljaõpetamine intensiivseks ja konventsionaalseks sõjaks ülekaaluka vaenlase vastu, ehk just selliseks sõjaks, mida Ukraina praegu peab,“ rääkis ta.

Lisaks relvastusele ja väljaõppele plaanib Eesti toetada Ukraina üksuste meditsiinlist võimekust, annetades koostöös Saksamaaga Ukraina kaitsejõududele juba teise välihaigla.

Minister Pevkur rõhutas, et läänemailm peab valmis olema ka Venemaa infosõjaks, kus on soov levitada infot lääne väsimusest ja Ukraina abistamise ebaefektiivsusest. „Nii see kui varasem konkreetne abi näitab selgelt, et me ei väsi ja samuti on meie liitlased meile kinnitanud valmisolekut aidata ukrainlasi nende sõjas vabaduse eest senikaua kui vaja,“ lisas Pevkur.

Kokku on Eesti Ukrainale andnud ligi 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi sh. Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid, kuulivestid jm.) ja kuivtoidupakke.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid