Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7% võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7% ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9% võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 136 inimest, neist intensiivravil 7, kes kõik on juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.

Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.

Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.

32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48% ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid