Elroni kommunikatsioonijuht Katrin Kulderknup sõnas Delfile, et viimasel aastal on sõitjate arv Elroni rongides kasvanud, rongipark ise on aga sama suur kui 2014. aastal.
„Elron ise rongide juurde ostmist otsustada ei saa, sest reisijate makstav piletitulu katab kõigest kolmandiku rongiliikluse kuludest. Täiendava veeremi jaoks on vaja riigi rahastust ja selle vajadusest oleme rääkinud juba aastaid,“ sõnas Kulderknup.
Kulderknup kinnitas, et kuus uut elektrirongi saabuvad Eestisse 2024. aastal ning siis muutub rongiliiklus tihedamaks ja mugavamaks.
Riina Sikkuti sõnul võiks kaaluda tavakohtade broneerimist
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut sõnas, et ta saab aru, kui inimene tunneb, et ta on ebaõiglaselt palju maksnud, kui tema seisab, aga teine istub ning mõlemad on maksnud sama summa. Ministri sõnul peaks kaaluma võimalust broneerida tavalistele istekohtadele kohti, et ebavõrdsust vältida. Seda Elronis praegu teha ei saa, broneerida saab omale koha vaid I klassis. Ministril puudub aga ettekujutus, kuidas see võiks tehniliselt välja näha.
Ta lisas, et lahendus oleks ka see, et rongid oleksid pikemad ja seal oleks piisavalt kohti. Piirarvu seadmine võib tema sõnul tekitada inimestes veel rohkem negatiivseid emotsioone.
Ka Elroni kommunikatsioonijuhi Katrin Kulderknupu sõnul ei oleks piirarvu seadmine hea mõte. „Et välistada seisvad reisijad, tuleks hakata igas peatuses ja iga ukse juures rongipileteid kontrollima, et rongi ei siseneks lõpuks rohkem inimesi kui on rongis istekohti. Arusaadavalt ei ole selline asi võimalik ega ka mõistlik, sest rongiliikluse üheks eeliseks on kiirus. Kui igas peatuses kulutataks 5-10 minutit piletite kontrollile ja müügile, kaotaks rongiliiklus oma mõtte,“ sõnas ta.
