Keskkonnaamet määrab Umbusi jõel reostuse põhjustanud ettevõttele karistuse
(62)
Keskkonnaamet andis täna riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil ülevaate, kuidas kuidas sai laiaulatuslik reostus Umbusi jõel tekkida ja missugused sammud on astutud reostuse likvideerimiseks. Keskkonnaamet on lubanud reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse määrata pärast väärteomenetluse lõppu.
„Tekkinud olukorda on vaja põhjalikult analüüsida ja teha järeldused, kas probleem on õigusruumis, järelevalve tõhustamises või koguni milleski muus, näiteks on seotud ettevõtte lohakusega,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja.
„Ulatuslik keskkonnakahju ning selle põhjustanud olukord on äärmiselt kahetsusväärne. Kujunenud olukord andis tugeva signaali, mis nõuab otsustavat tegutsemist, et edaspidi selliseid olukordi vältida.“
Metsoja rõhutas, et edaspidi on vaja tähelepanelikult ümbruskonnas jälgida nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.
Keskkonnaamet kinnitas, et reostus ei ohusta kohalike elanike kaevu- ja kraanivett. Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne seda, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu. Jõevee seisundit jälgib keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja terviseametiga pidevalt.
Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kalade enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.
Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.
Keskkonnaameti teabe kohaselt on praeguse seisuga reostus jões juba taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.
Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, mõistagi on oluliselt kahjustatud jõe kalastikku.
Keskkonnaamet selgitas, et tekkinud keskkonnakahju täpsustatakse väärteomenetluse käigus, mis on reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud. Jätkatakse reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võetakse kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks.
