Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadis. Eesti jätkab püüdlemist konstruktiivsete ja pragmaatiliste suhete poole Hiinaga, sealhulgas ELi-Hiina suhete edendamist, lähtudes reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast ja väärtustest nagu inimõigused.
Eesti osales Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadis alates 2012. aastast. Pärast eelmise aasta veebruaris toimunud tippkohtumist pole Eesti koostööformaadi üritustel osalenud.
Veel möödunud aasta detsembris ei selgitanud toonane välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond), miks pole Eesti lahkunud 16+1 formaadist. „Käsitleme 16+1 formaati ühe meie käsutuses oleva välispoliitilise tööriistana, kuid tähtsustame selle kõrval enam kahepoolset ja EL-Hiina koostööd, mille raames on oluline teineteisega avatult ka probleemidest rääkida.“ kõneles ta siis Eesti Päevalehele.
Eelmise aasta mais astus Leedu Hiina ja Ida-Euroopa riikide 17+1 formaadist välja ja kutsus Eestit sama tegema. Siis ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, et formaat lõhestab Euroopa Liitu ning tuleks liikuda 27+1 formaati, kuhu on kõik liikmesriigid kaasatud.
Pärast Leedu lahkumist jäid formaati veel 11 Euroopa Liidu riiki: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
