Tänasel pressikonverentsil peaminister Kaja Kallast (Reform) koroonaviirusega nakatumise tõttu ei viibinud. Keskpäevasel pressikonverentsil said sõna välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reform) ning tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE).

Viimasel ajal meedias aktuaalseks kerkinud teematõstatus – kuidas venelased sanktsioonidest hoolimata läbi meie riigi Lääne-Euroopasse lennata saavad – on tänasega astunud ühe sammu võrra lahendusele lähemale: välisminister Urmas Reinsalu teatas valitsuse pressikonverentsil, et Eesti Vabariigi väljastatud Schengeni viisaga Vene kodanikke enam üle piiri ei lasta. Reegel jõustub nädala aja pärast ning isikuid, keda see otsus puudutab, on veidi üle 50 000.

Järgmisel nädalal pidavat jutuks tulema teiste riikide väljastatud Schengeni viisad, kuid hetkel puudutab otsus kitsalt vaid meie riigilt antud viisade aspekti.

„Viisad jäävad küll kehtima, kuid viisa omanikke Eestisse sisenemise puhul sanktsioneeritakse, ehk siis Eestisse neid ei lubata,“ selgitas välisminister. Formaalselt viisad kehtivad, kuid praktiliselt neile isikutele Eesti riiki sissepääsu ei võimaldata.

Agressorriigi kodanike suhtes lõpetab Eesti ka töötamise, õppimise ja ettevõtlusega tegelemiseks erandina viisade väljastamise.

Reinsalu tõi siiski välja ka mitmed erandid:

1) kes on Eestis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad ja nende pereliikmed;

2) rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud, transpordivahendil remonditöid jms teostav isik;

3) EL õiguse alusel vabaliikumise õigust omavad isikud;

4) kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel;

5) kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut või kellel on kutsujaga sugulussidemed või ühised lapsed.

Sanktsioon jõustub nädala pärast 18. augustil.

Eesti teeb sama ettepaneku ka Euroopa Liidu tasandil.

Vene tudengite elamislube pikendatakse aasta võrra

Kevadel kehtestatud sanktsioonide tõttu on ootamatusse olukorda sattunud need Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada.

„Paljude nende noorte jaoks võib tänases olukorras koju pöördumine olla ohtlik, sest nad on võtnud sõna Ukraina kaitseks ning kritiseerinud Venemaa agressiooni ja režiimi. See on Venemaal kriminaalkorras karistatav ja seetõttu oli vajalik pikendada erandkorras nende tudengite elamislubasid ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada,“ lisas siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel.

Sõjapõgenike piir ületas 50 000

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo teatas, et Ukraina sõjapõgenikke - kes soovivad siia jääda - on Eestis 50 347. Lõplikku selgust mõistagi pole, kas kõik neist on Eestisse jäänud. PPA on asja uurimas.

Ajutise kaitse on saanud 32 000 sõjapõgenikku, see on ka arv, millega riik peamiselt arvestab. Neist üle 7000 töötavad, ligi 4000 on töötud, umbes 19 000 on vanemahüvitise saajad (ehk väikelastega kodus puhkusel), ligi 1000 on pensionisaajad. 4676 alaealist last on end õppijana kirja pannud, kuid ministri sõnutsi on neid ilmselt umbes 3000 võrra rohkem.

Kui blogi koheselt ei avane, siis palun oota üks hetk või uuenda lehte.