Spetsialistid lähtuvad Zaporižžja tuumajaama võimaliku katastroofi tagajärgede hindamisel 1986. aasta Tšornobõli tuumajaama avarii tagajärgedest.

„Tšornobõli tuumaelektrijaama neljandas reaktoris oli üle 2000 kütusevarda, Zaporižžja tuumajaama kuues reaktoris ja kasutatud tuumakütuse hoidlas on kuni 18 000 kütusevarrast (9-10 korda rohkem). See tähendab, et avarii tagajärjed Zaporižžja tuumaelektrijaamas võivad olla kümme korda hullemad kui 1986. aastal Tšornobõli tuumaelektrijaamas,“ teatas Tarapakina.

Potentsiaalse eraldustsooni pindala oleks 30 000 ruutkilomeetrit. Praktiliselt muutuks eluks ja majandustegevuseks kõlbmatuks kogu Zaporižžja oblast.

„Potentsiaalse saastatud territooriumi pindala oleks kuni kaks miljonit ruutkilomeetrit (kolme Ukraina pindala). Ukraina ja Euroopa, Venemaa ja Valgevene teiste territooriumide saastatuse tase sõltuks tuulest,“ kirjutas Tarapakina.

Avarii likvideerijate arv võiks olla üle miljoni inimese ja hukkunuid oleks kümneid tuhandeid, sõltuvalt parajasti Zaporižžja oblastis viibivate inimeste arvust. Evakueeritavaid ja ümberasustatavaid oleks üle kahe miljoni. Kui kaua jääks saastatuks Dnepri jõgi, pole teada.

Jaga
Kommentaarid