Peaminister Kaja Kallas kohtub esmaspäeval Narva tanki asjus linnavolikoguga

Peaminister Kaja Kallas sõidab esmaspäeval Narva, et kohtuda linnavolikoguga seoses tanki teisaldamisega.

Kaja Kallas kohtub homme Narva volikogu liikmetega, ütles Narva linnapea Katri Raik.

Peaminister Kaja Kallas sõidab homme visiidile Ida-Virumaale, et rääkida kujunenud olukorrast Nõukogude monumentide ümber Narva linnavalitsuse ja -volikogu ning Narva-Jõesuu võimu esindajatega.

„Sõidan esmaspäeval Narva, et rääkida kohalike juhtidega monumentide ümber tekkinud pingetest ja selgitada valitsuse otsust, miks punavõimu monumendid avalikust ruumist eemaldada tuleb,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

„Valitsus peab seda väga oluliseks, et kohalikud inimesed saaksid oma traditsioone tähistada, kuid seda saab teha moel, mis Eesti jaoks ei seostu inimeste kannatustega nõukogude okupatsiooni all ega toeta sõda Ukrainas. Mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Keegi ei keela mälestada hukkunuid ega hoida nende mälestust, aga seda peab tegema seal, kus on õige koht ja kus see ei haava ühiskonda.“

Kolmapäeva õhtul kogunesid inimesed Narvas tanki monumendi juurde, kohale tuli sadakond inimest ja üle saja auto. Nimelt läks sotsiaalmeedias levima valeinfo, et tanki hakatakse tol õhtul eemaldama. Alates sellest õhtust on inimesed tanki juures veetnud ööd ja päevad, mõned ka telgivad.

Peaminister Kallas teatas neljapäeval, et punamonumendid eemaldatakse. „Tank on taparelv, mitte mälestusmärk,“ ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Kolmapäeval kogunes Narva tanki juurde rahvahulk

Narva elanikud kogunesid kolmapäeval õhtul kogunes hulk inimesi Narva tanki juurde. Kogunemise põhjuseks oli ühismeedias levinud väärinfo, nagu hakataks tanki just kolmapäeval teisaldama. On selgunud, et ärevust hakati külvama juba teisipäeva õhtul.

Umbes kell pool kaheksa oli monumendi juures ligikaudu 50 inimest ja korrakaitsjad jälgisid toimuvat. Kaks või kolm inimest, kes olid rahva seas, tegid oma telefoniga toimuvast videoid. Nende tähelepanu köitis eriti ajakirjanike kohalolek.

Inimesed arutasid omavahel, mida teha, kui mälestusmärgi juurde sõidavad masinad, mis hakkaks monumenti ära vedama. Mõned soovitasid, et võiks korraldada järelevalvet. Teised soovitasid tee blokeerida.

Kuid kõige enam, mis ühtlasi oli selle ootamatu meeleavalduse põhjus, olid inimesed mures selle pärast, et mälestusmärk kavatsetakse lammutada.

„Siin me – narvakad – nõnda seisame. Igal siinsel venekeelsel inimesel olid vanaisad, kes võitlesid. Neil on endiselt oma mälestused. Kas sa tahad Kirde-Eesti õhku lasta?“ ütles emotsionaalselt üks meeleavaldusel osaleja, kes arvas, et monument võidakse maha võtta