Plaanist panna sammas üles Lihula kalmistule, kus on selle algne asupaik, on seejuures loobutud, kuna Lääneranna vallavolikogu ei andnud selleks kolme aasta eest luba.

„Olgu ta siis surnuaiast väljas. Võibolla on isegi auväärsem paik. Pargis võiks olla kohta igale seltskonnale. Mõte oleks, et sellest saaks sammaste park,“ ütles Lääneranna vallavolikogu EKRE fraktsiooni juht Meelis Malk sel nädalal Lääne Elule.

Teiseks paigaldab SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) parki kunagise Lihula vallavanema Tiit Madissoni mälestuskivi, mille autor on skulptor Paul Mänd. Kivi avatakse samuti 2. septembril, Lihula samba teisaldamise aastapäeval.

Lihula pargis asub juba vabadussõja ausammas.

Värvika ajalooga mälestusmärk

Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes Punaarmee vastu võidelnud eestlaste auks loodud Lihula sammas on Eesti ajaloo üks skandaalsemaid mälestusmärke.

Mälestusmärk püstitati kõigepealt Pärnusse, kust see aga viidi üsna kiirelt skandaaliga ära. Lihula tollane vallavanem Tiit Madisson korraldas selle paigutamise Lihula kalmistule.

Tõeliselt kuulsaks sai mälestusmärk siis, kui 2. septembril 2004 korraldas Juhan Partsi valitsus mälestusmärgi äraviimise. Äraviimine oli rohmakas, toimus öö varjus, ja kui Lihula inimesed selle vastu protestisid, toimus nende ja politsei vahel konflikt. Seejärel viidi ausammas Lihulast Lagedile, kus see avati 15. oktoobril 2005.

Mälestusmärgil on teise maailmasõja aegses Saksa vormis mees, relv rinnal. Juures on järgmine tekst: „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid