ERJK arutas täna Liisa Oviiri sõnutsi muuhulgas ka Parvel Pruunsilla teemat, kuid märkis, et otseselt midagi ebaseaduslikku ei täheldatud.

„Komisjoni ühine seisukoht oli see, et konkreetsed annetused on tehtud vastavalt õigusriigi põhimõtetele ja seadustele. Seadus lubab eraisikul annetada nii poliitikutele kui poliitilistele erakondadele. See on tavapärane praktika, et annetatakse oma maailmavaate pinnalt,“ märkis Oviir Delfile. „Eraldi temaatika on aga see, kuidas mõjub ühe või teise isiku väga suur mõju poliitikas, kuid see pole enam ERJK teema.“

Kuna Ekspressi loos ja selle taustal on jutuks tulnud ka muude mõjuorganisatsioonide rahastamise järelevalve, siis mida arvab Oviir sellest, et poliitilise olemuse ja mõjuga MTÜ-del tuleks rahataskud avalikuks teha?

Tarvis avalikku debatti

Vajadust ta iseenesest selliseks käiguks näeb, kuid õiget lahendust ta ise koheselt välja pakkuda ei oska. Oviir arutles laiemalt, et siin tuleks seadusloomel sekkuda. Ja seda mitte ainult MTÜ-de, vaid iseenesest ka erakondade endi rahastuse vaatevinklist.

„Oleme teinud siin aastaid ettepanekuid erakondade seaduse täiendamiseks, andmaks meile teatud pädevusi juurde. Üks nendest on olnud sidusorganisatsioonide temaatika. See tuleks paremini lahti kirjutada, paremini sõnastada. Lisaks tuleks meile anda õigus kolmandatelt isikutelt küsida tõendeid – see on olnud üks suur probleem, kui erakonnal on valimiste ajal PR-partneriteks suured ettevõtted, kuid me ei näe selle lõppsumma sisest kulude jagunemist, me ei näe peidetud summasid,“ kirjeldas Oviir murekohti. Lahendus on siiski silmapiiril. „See on justiitsministeeriumis töös, et täiendada seadust, andmaks meile kui komisjonile tööriistu juurde. See on ääretult oluline.“

Oviir märkis et seadusemuudatusega on justiitsministeeriumis läinud juba aastake ning ta väljendas lootust, et ka uue ministri – Lea Danilson-Järgi (Isamaa) – taktikepi all sellega jõudsalt edasi mindaks. „Võiks saada vastu võetud enne valimisi,“ sõnas ta Delfile. Ta märkis, et komisjoni on seni kenasti kaasatud, nende ettepanekuid on praktikas ka arvesse võetud.

Mis puudutab aga poliitilise loomu ja jõuga MTÜ-sid, sooviks Oviir näha nende finantside avaldamise teemal avalikku debatti. Kõikidelt organisatsioonidelt ei tohiks mõistagi aruandeid punkt-punktilise täpsusega nõuda (seda näeb ta demokraatias liigse sekkumisena), kuid kuskilt tuleks poliitiliste MTÜ-de puhul piir tõmmata. See polevat aga nii lihtne.

„Terve hulk külaseltse on MTÜ-d, millel on omakorda teatud määral kohalikule poliitikale oluline mõju,“ tõi ta näiteks. „See ongi debati küsimus, mis tuleks ühiskonnas lõpuni vaielda: kuhu tahame kontrolliga minna, et poleks riivatud muud õigused? Kui väga hindame, et sellised asjad oleksid läbipaistvad? Et poliitilised mõjud oleksid läbinähtavad?“

Kõikidele parteidele võrdne toetus?

Teise küsimusena tõi Oviir esile erakondade riigieelarvelise toetuse.

Kuna Eesti parteid pole tema sõnutsi just eriti agarad maksumaksjad, on välise finantseeringu roll väga suur, tulgu see kas riigilt või näiteks mõjuisikust ärimehelt.

„Kas riigieelarveline toetus erakondadele peaks olema hoopis võrdsetes osades? Paratamatult on suurtel erakondadel uute ja väiksemate tulijate ees suur eelis,“ tõi ta ühe mõtte esile. „Siis käiks debatt ehk ideede, mitte rahade vahel.“

Oviir märkis, et mõnel erakonnal pole valimiste vahel reiting just eriti kõrge, kuid ometigi suudetakse valimistel intensiivse meediakampaaniaga toetusnumbrid kõrgemaks ajada.

„On riike, kus erakondadel võib olla kõigil sama palju reklaami, vähendamaks raha mõju ning suurendamaks sõnumite mõju,“ sõnas Oviir. „Antakse hääl ideede eest, mitte seetõttu, et reklaami on söögi alla ja söögi peale.“

Kui reklaamiraha tuleks liikmemaksudest, oleks tema silmis hästi. Kuid Eesti erakondade liikmemaksubaas säärast käiku ei võimaldaks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid