Uudisteagentuur Associated Press tsiteeris Rafael Grossi, kes ütles, et Zaporižži tehas vajab ülevaatust ja remonti. „See on kataloog asjadest, mida ei tohiks üheski tuumarajatises kunagi juhtuda,“ lisas üleilmse tuumaagentuuri juht.

USA välisminister Antony Blinken süüdistas selle nädala alguses Venemaad, et see kasutas jaama sõjaväebaasina rünnakute korraldamiseks Ukraina vägede vastu. Ukraina ametnike sõnul paigutavad venelased riigi lõunaosas Dnipro jõel asuva elektrijaama territooriumile vägesid ja ladustavad sõjavarustust.

Kuid piirkonnas viibiv Venemaa ametnik ütles uudisteagentuurile Reuters, et Ukraina väed kasutasid tehase ründamiseks läänest tarnitud relvi. Jevgeni Balitski rääkis, et ametnikud on valmis rahvusvahelisele aatomienergiaagentuurile (IAEA) näitama, kuidas venelased valvasid tuumarajatist, samal ajal kui ukrainlased seda väidetavalt ründasid.

Euroopa suurim tuumajaam on lahingutegevusele ohtlikult lähedal. Kui Venemaa selle hõivas, põhjustas sealsete hoonete pommitamine rahvusvahelist pahameelt. Jaam töötab endiselt, ent Ukraina töötajad on Venemaa kontrolli all.

New Yorgis ÜRO peakorteris peetud pressikonverentsil ütles tuumaagentuuri juht Rafael Grossi, et olukord on väga habras. „Kõiki tuumaohutuse põhimõtteid on ühel või teisel viisil rikutud ja me ei saa lubada sellel jätkuda,“ lisas ta.

IAEA peadirektor ütles, et üritab jaama külastamiseks võimalikult kiiresti kokku erimissiooni, kuid selleks on vaja nii Ukraina kui ka Venemaa poole nõusolekut ning ÜRO luba, arvestades sõjatsooni külastamisega kaasnevaid riske.

Juunis teatas Ukraina, et mistahes visiit seadustaks Venemaa kohaloleku seal.

Sel nädalal märkis Rafael Grossi, et tema ja meeskond vajavad Zaporižžjasse jõudmiseks kaitset, mis tähendab nii Venemaa kui ka Ukraina koostööd. „Palun mõlemal poolel lasta sellel missioonil edasi minna,“ ütles ta.

IAEA kontaktid tehase töötajatega on lünklikud ning seadmete ja varuosade tarneahel häiritud, selgitas Grossi. „Kuigi see sõda kestab, on tegevusetus mõistusevastane,“ ütles ta. „Kui Zaporižžja tuumajaamas juhtub õnnetus, ei saa me süüdistada looduskatastroofi,“ sõnas ÜRO tuumaagentuuri juht.

Süüdistades venelasi tuumajaama kasutamises „tuumakilbina“, ütles USA välisminister Anthony Blinken: „Loomulikult ei saa ukrainlased tagasi tulistada, et tuumajaamaga ei juhtuks kohutav õnnetus“.

1986. aastal toimus Põhja-Ukrainas tuumakatastroof, kui plahvatas Tšernobõli elektrijaama reaktor. Venemaa väed vallutasid ka Tšernobõli varsti pärast sissetungi Ukrainasse tänavu 24. veebruaril, kuid taganesid viis nädalat hiljem. Kohapeal olevaid arvuteid ja muud tehnikat rüüstati või kahjustati, kuid tegevuse lõpetanud jaama tegelikku tuumavarustust see ei mõjutanud.