Samasugust uuringut on regulaarselt läbi viidud üle 20 aasta. Valimiks oli 1200 inimest vanuses 15–74 ning uuring teostati sel kevadel, mõned nädalad peale Ukraina sõja algust.

Kaitsetahte all mõõdetakse kaht asja. Esiteks passiivset kaitsetahet, ehk kas inimesed on nõus väitega, et Eestit peab sõjalise olukorra puhul kaitsma. Teiseks aktiivset kaitsetahet, ehk kas inimene on sõjalise ohu korral ise nõus panustama.

Uuringust selgus, et 81% kõigist Eesti inimestest arvab, et Eestit peab sõjalise olukorra puhul kaitsma. Eestlaste hulgas oli tulemus veelgi kõrgem – 90% juures. See on seni uuringu ajaloo jooksul tänini kõige kõrgem tulemus.

Mida kõrgem on teadlikkus, seda kõrgem on tahe.

Kusti Salm

Uuringus leiti, et 66% kõigist Eesti inimestest on nõus sõjalise olukorra puhul ise panustama. Eestlaste hulgas oli 73% inimestest valmis panustama. Salmi sõnul võib olla rahul tulemusega, sest see on tänini kõige kõrgem tulemus. Samas peab Salmi sõnul tööd edasi tegema, et inimeste seas sõjalise panuse valmidust veelgi tõsta.

Salmi sõnul on nõrgaks kohaks individuaalsete eestlaste teadlikkus kriisiolukorras käitumisest. Salmi sõnul on see oluline, et inimeste kaitsetahe, tahtlikkus ja enesekindlus oleks kõrgemad. Hetkel on täielikult või pigem informeeritud inimesi, kes võõrriigi tungi puhul oskaks käituda, vaid 31% eestlastest, kuid tulemus võiks olla 70% või 80%. Salmi sõnul peab seda kiiresti parandama. Esimene hea individuaalne samm oleks alla tõmmata Naiskodukaitse poolt loodud nutirakendus „Ole valmis!“, mis aitab inimestel kriisiolukorras tegutseda.

Salmi sõnul peab paremat tööd tegema ka reservteenistusega, tõstma ajateenistuse populaarsust ja muud, mis aitaks kriisivalmidust ühiskonnas laiendada. „Mida kõrgem on teadlikkus, seda kõrgem on tahe, ja mida kõrgem on tahe, seda kõrgem on usk enesesse. Mida kõrgem on usk enesesse, seda paremad on tulemused. See ei ole ainult kaitsevaldkonna spetsiifiline,“ sõnas Salm.

Muukeelsete valmidus on madalam

Muukeelse elanikkonna seas oli uuringu kohaselt kaitsevalmidus madalam võrreldes eestikeelsete inimestega. „Eestis joonistub numbrites välja selge vahe eesti keelt kõnelevate ja mitte eesti keelt kõnelevate inimeste vahel. Kohati on see vahe mitukümmend protsenti. Siin tuleb tegeleda teavitamisega, viia eestikeelset infot rohkem vene keelt kõnelevatesse gruppidesse, paremini kaasata,“ sõnas Salm. Salmi sõnul ei ole kahe grupi vahe viimase aja nähe, kuid on siiski probleem, mida vaja tõsiselt võtta.

Salmi sõnul on meediakanaleid ja muid kanaleid info jaoks piisavalt. Teavitustööks kasutatakse koolides riigikaitse õpetust ja riigikaitselaagreid. „Küsimus on selles, kuidas me nende kanalite kaudu inimesteni jõuame ja inimeste jaoks piisavalt atraktiivseks info teeme. Et info oleks tarbitav ja arusaadav, et inimesel oleks sellega midagi peale hakata,“ sõnas Salm.

Eesti kaitsmine ei käi ainult relvaga, ei käi ainult kaevikus. See käib ka läbi selle, et oskad oma peret kaitsta, tead, kuidas varjuda.

Kusti Salm

Kaitseliit ei ole ainus organisatsioon, millega liitumisest riigile kasu on ning see ei saagi olla kõigi inimeste jaoks ainuõige. „Kaitseliit ei ole kummist ja arvata, et kõik Eesti inimesed võiksid kaitseliitu minna, ei ole realistlik,“ vastas Salm selle kohta, kas kaitseliidul on piisavalt ressursse, et kõigi soovijate vajadusi täita. Samas on Salmi sõnul kaitseliit teinud erakordselt head tööd nii liikmeskonna kasvatamisel kui ka kaitsetahte kasvatamisel üle Eesti.

Siiski toonitas Salm, et kaitsmine ei pea ainult sõjaline olema, vaid on palju enamat. „Eesti kaitsmine ei käi ainult relvaga, ei käi ainult kaevikus. See käib ka läbi selle, et oskad oma peret kaitsta, tead, kuidas varjuda. Tead, mismoodi kriisi ajal süüa valmistada ja nii edasi. See on see, mis jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime loob,“ sõnas Salm.

Juhul, kui inimene tunneb, et kaitseliit ei pruugi olla päris see, mis tema vajadustele vastaks, siis on inimestel võimalusi panustada ka muud moodi. Näiteks on võimalik julgustada enda lapsi ja teisi vabatahtlikult ajateenistusse minema, abistada läbi aktiivseks reservväelaseks olemise või rakendada end sisejulgeolekusse. „Tahan rõhutada – võimalik on ennast ka lihtsalt kurssi viia, kuidas need asjad käivad, mismoodi kriisi ajal hakkama saada. Mismoodi korraldada oma elu siis, kui näiteks ei ole vett, elektrit, süüa või sularaha,“ vastas Salm. Kõik need tegevused aitavad kriisiolukorras paremini hakkama saada.