Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu, on Ukraina sõja valguses märkimisväärselt kasvanud, näitavad kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemused. Kasvanud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu.

81% elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist pigem või kindlasti vajalikuks (võrreldes 2021. aastaga +9%). Ise on oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 66% elanikkonnast (võrreldes 2021. aastaga +9). Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni pigem või kindlasti kaitsta (60%, varem 49%). Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (enne 13%, nüüd 7%).

NATO-sse kuulumist pooldab 80% elanikest ja 69% elanike hinnangul on NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt. Samuti usub 48% elanikest, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi.

Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2022. aastal kõige sagedamini kuulumist NATO-sse (70%, võrreldes 2021. aastaga +9%). 69% elanike hinnangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalisemaks.

Kaitsekulutuste tõstmise poolt on 51% elanikest (2021 oli 31%). Vabariigi valitsus on sel aastal kinnitanud kaks lisapaketti Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks summas 816 miljonit eurot. Kaitsekulutused moodustavad sel aastal 2,3% SKTst.

2022. aasta kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu küsitlus toimus märtsist aprilli alguseni. Valim koosnes 1200 Eesti elanikust vanuses 15–74 ning uuringumeetodina kombineeriti veebi- ja telefoniküsitlust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid