Narvas plaanitakse 26. juulil taas kord tähistada Narva „vabastamise“ päeva. Eesti poolt vaadates polnud 1944. aasta sündmustes tegu mitte vabastamisega, vaid hoopis okupatsiooniga.

Narva linnapea Katri Raik (SDE) ütles Delfile, et 26 juuli on Narva elanikele nagu 9. mai, kus mälestada sõjas hukkunud esivanemaid. Ta ütleb, et vaikne lillede asetamine on tema jaoks aktsepteeritav ja esivanemate mälestamine vastuvõetav.

Linnapea sõnas, et vastuvõetavad ei ole aga Georgi lindid, tähed, lipud, laulud ja miitingud. „Lillede asetamine rahulikult kitsas ringis, pere ringis on minule aktsepteeritav, kõik muu ei ole,“ ütleb ta.

„Millegipärast meile tundus, et selle aasta 9. mai oli eriline, aga ei, see on nüüd igavesti nii. Ja see on uus reaalsus, millega meil tuleb või millega tuleb ka Narval elada, aga 26. juulit on alati tähistatud mõnevõrra väiksemalt kui 9. maid. Neid veterane jääb ju vähemaks ja vähemaks, kes on võimelised ka tulema välja,“ räägib Raik. Mäletatavasti keelati tänavu kevadel Eestis vaenusümbolitega, sealhulgas Nõukogude liidu lippude ja Georgi lintidega avalikku kohta ilmumine.

Katri Raik kinnitas, et tema ei kavatse üritusel osaleda.

Ta rõhutas, et Narva linnavalitsus ei ole ürituse korraldaja, pealegi on siit edasi politsei otsustada, kas üritust lubada või mitte.

Ida prefektuuri kontaktisik Liis Krigul ütles, et politsei on taotluse saanud, ent pole siiani otsustanud, kas üritust lubada või mitte.

Kriguli sõnul on see üritus olnud alati rahumeelne, aga kui see tänavugi toimuma peaks, läheb ka politsei sinna kindlasti kohale.

26. juulil 1944. a tungisid Punaarmee väed Saksa vägede poolt maha jäetud Narva linna ja okupeerisid selle. Saksa väed taganesid Sinimägedesse. 1944. aasta suvel Punaarmee ja Saksa vägede vahel olnud lahing oli ohvriterohke ja verine, lahingus hukkus tuhandeid inimesi.