„Poleks ratsionaalne kulutada oma aega ja energiat aruteludele, kas terast saab ühest Venemaa otsast Kaliningradi oblastisse raudtee kaudu transportida või mitte,“ ütles Leedu peaminister Ingrida Šimonytė Vilniuses ajakirjanikele.

Valitsusjuht rõhutas ka, et edasised vaidlused selles küsimuses oleksid Kremli jaoks tõeline võit. Selle asemel ütles Šimonytė, et Euroopa Liit peaks keskenduma Ukraina toetamisele ja täiendavatele sanktsioonidele Moskva vastu. Leedu lepib tema sõnul selgitusteta seepärast, et hoida sanktsioonide rakendamisel ning ka väljapoole paistvates hoiakutes liitlastega ühtsust.

Uute reeglite paikapanekuni lubas Vilnius säilitada senised piirangud kõikide sanktsioneeritud transiidikaupade osas.

Venemaa teatas omalt poolt neljapäeval, et ehkki välja kuulutatud järeleandmistega ollakse rahul, ei ole kõik töö veel tehtud. „Vastuseid ootavad veel mitmed küsimused,“ nentis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Venemaa endine president Dmitri Medvedev kirjutas Telegramis, et Euroopa Liit pidi nüüd vastumeelselt tunnistama, et Moskva esitatud transiidinõuded olid algusest peale õiglased.

Kriitikale vastukaaluks on Euroopa Liidu esindajad juhtinud tähelepanu sellele, et praktikas sanktsioonide rakendamine ning eurooplaste seisukoht ei muutu. Samuti ei ole järeleandmisi Venemaaga mitte üheski formaadis läbi arutatud.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles ERRile, et tema hinnangul andis Euroopa Liit kolmapäevase Euroopa Komisjoni otsusega signaali, et on valmis Venemaa suhtes sanktsioonide osas tegema erandeid. „Ja see on minu arvates väga halb signaal,“ nentis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul võidi otsus langetada paljude Venemaa ähvarduste taustal. Teiste seas on Kreml ähvardanud gaasitarnete ja elektriühenduste lõpetamisega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid