Vabatahtlike pingutused kandsid vilja! Riik loob viimaks Ukraina sõjapõgenikele Narva piirile infopunkti

Täna pakitakse kokku vabatahtlike poolt Narva piiripunkti loodud Ukraina sõjapõgenikele mõeldud infopunkt. Nädala jooksul sai sealt abi üle kahesaja inimese. Viimaks aga on ka riik appi tulemas ning sotsiaalkindlustusamet lubab infopunkti piiripunkti vahetusse lähedusse luua nii kiiresti, kui võimalik.

„Infopunktil läks hästi, päevas saime abiks olla umbes kolmekümne viiele sõjapõgenikule,“ ütles Johanna Rannula, kes on üks põgeniketelgi vabatahtlikest korraldajatest ning ka Narva kohalik elanik. Kokku oli aktsioonis abis üle neljakümne vabatahtliku. Umbes pooled vabatahtlikest olid ukrainlased, kes alles ise hiljaaegu sõjakoldest põgenenud.

Täpset statistikat, milliste muredega põgenikud infotelki pöördusid, veel koostatakse, kuid Rannula toob välja, et ikkagi mitmeid kordi päevas pöördus infopunkti inimesi, kes tõesti ei teadnudki, mida edasi teha. „Paljud neist ütlesid, et piiril nad ei julgenud oma abivajadust välja näidata, aga tegelikult oli neid vaja siis saata kuhugi ööbima. Vabatahtlikke hosteleid on siin Narvas juba mitu, siis helistasime juba enda vabatahtlikele, et palun võtke nad siis täna õhtuks - seda ikka juhtus päris palju.“

„Paljud neist ütlesid, et piiril nad ei julgenud oma abivajadust välja näidata, aga tegelikult oli neid vaja siis saata kuhugi ööbima.“

Oli ka neid, kes olid juba vabatahtlikega kontaktis, kuid otsisid kohta, kus hetkeks puhata, oma vabatahtlikku või transporti oodata, internetti või tualetti kasutada, telefoni laadida. „Näiteks nad siis kas ei teadnud millisesse hostelisse minna või pidid ootama mingit transporti, siis saatsime nad lähedalasuvasse Ukraina seltsi ruumidesse, kus sai oodata ja puhata.“

Rannula toob ka esile, et sõjapõgenikud olid tihti väga väsinud. „Meil oli ka üks olukord, kus tundus, et sõjapõgenik on ikkagi päris šokis ja vajas abi. Üldjuhul nii hullusti ei olnud, nad on lihtsalt väga väsinud ja seda infot on nii metsikult palju, nad ei suuda kohe selles orienteeruda. Nt ajutise kaitse saamine - isegi mõtled, et mida see tegelikult tähendab - ja kui sul piiril seda pakutakse, siis võidki öelda, et ei ole vaja, aga tegelikult oleks. Nad alati ei suuda seda infot vastu võtta nagu tavaline puhanud mittetraumeeritud inimene. Neil on tihtipeale kaasas vanainimesed, lapsed, kümme kotti. Siis ongi raske kõike hoomata,“ ütles Rannula.

Kui varasemalt käis läbi, kas infopunkt suurte Ukraina lippudega võiks Narva piiripunktis ka julgeolekuohtu kujutada, siis nädala jooksul möödus kõik telgis rahulikult. Turvafimat palgatud ei olnud ning ka politseid kordagi tarvis ei läinud. „Jah, kuskil sotsiaalmeedia foorumites keegi kuskil ikka ilkus. Oli ka paar olukorda, kus mõni nolk tuli ja kobises midagi ebameeldivat, aga see oli selline suvaline ilkumine. Lihtsalt jääd vait ja ootad ära, millal ta minema kõnnib,“ sõnas Rannula.

Jää hakkas liikuma

Üheks infotelgi loomise ajendiks oli ka riigile näidata, et probleemid piiril püsivad ning sõjapõgenikud vajavad rohkem abi. Vabatahtlikel on nüüd väga hea meel, et viimaks tundub riik tõepoolest Narva piiripunkti lähistele, Peetri platsile infopunkti rajavat olevat. Kuigi nädala eest, kui vabatahtlikud telgiga alustasid, tõi sotsiaalkindlustusamet välja, et nende tehtut on juba justkui küll, siis täna lubatakse muutust. „Infopunkt piiripunkti vahetusse lähedusse tuleb nii kiiresti, kui võimalik. See tähendab, et võtame tööle täiendavad inimesed, valmistame ette ruumid, infoplakatid, viidad ja muu. Saame detaile täpsustada niipea, kui kokkulepped on sõlmitud,“ ütles sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna juht Raivo Sults lisades, et nad on vabatahtlike algatuse eest väga tänulikud.