Jaapani avalik-õiguslik ringhääling (NHK) teatas, et Jaapani endine peaminister Abe Shinzo suri täna haiglas, kus teda tulistamise järel raviti. Ta oli 67-aastane.

Teadet kinnitas Jaapani liberaaldemokraatliku partei kõrge ametnik.

Endine peaminister sai täna hommikul selja tagant kaks lasku ja kukkus tulistamise järel kokku. Vähemalt üks kuulidest olevat Abet kaela tabanud.

Tulistamise järel toimetati Abe kiirelt haiglasse. Tokyo endine kuberner Yoichi Masuzoe teatas Twitteris, et Abel oli tulistamise järgselt südame- ja kopsuseiskus.

Abe venna, Jaapani kaitseministri Nobuo Kishi sõnul tehti Abele päeval vereülekannet.

Nara meditsiiniülikooli arstid ütlesid Abe surmateate järgsel pressikonverentsil, et endise valitsusjuhi elu üritas päästa 20 meditsiinitöötajat. Haiglasse saabudes asus teda koheselt ravima kümneliikmeline grupp, kuid peagi arstide arv kahekordistati. Arstide sõnul oli Abel haiglasse jõudes südame üle küljel suur auk ja elumärgid puudusid. Kahjuks ei suudetud endist valitsusjuhti enam elustada.

Päeval toimunud pressikonverentsil ütles Jaapani peaminister Fumio Kishida emotsionaalselt ajakirjanikele, e Abe olevat väga raskes seisundis. Kishida, kes näis pisaraid tagasi hoidvat, lisas, et ta „palvetab südamest“ endise peaministri ellujäämise nimel.

Samuti mõistis ta rünnaku hukka, öeldes: „See on barbaarne ja pahatahtlik ning seda ei tohi sallida.“

Politsei vahistas mõrva eest 41-aastase meesterahva nimega Yamagami Tetsuya. Uurijad ütlesid NHK-le, et sündmuskohalt konfiskeeritud relv näis olevat käsitsi valmistatud.

41-aastane kahtlusalune elab Nara linnas, kus tulistamine toimus. Politsei sõnul töötas kahtlustatav kuni umbes 2005. aastani kolm aastat merenduse omakaitseväes.

Politsei teatel ütles kahtlusalune uurijatele, et ei olnud endise peaministriga rahul ja tema kavatsus oli mees tappa.

Abe oli sel pühapäeval toimuvate ülemkoja valimiste eel Naras kampaaniakõnet pidamas. Rünnak toimus kohaliku aja järgi kell 11.30 (Eesti aja järgi umbes kell 5.30).

Rahvusvaheline üldsus on juhtunust šokis

Jaapani peaminister Fumio Kishida avaldas reedel endise valitsusjuhi surmateate järel kaastunnet, öeldes, et Abe oli tema isiklik sõber, kellega veedeti palju aega koos.

Pressikonverentsil esinedes ütles Kishida, et tunneb suurt lugupidamist Abest mahajäänud pärandi vastu. Ta lisas, et on saanud oma eelkäijalt palju nõu ja on tema sooja toetuse eest tänulik.

Kishida ütles, et jätkab homme, päev enne pühapäevaks kavandatud ülemkoja valimisi, kampaaniat, lisades, et vaba ja ausat häält tuleb iga hinna eest kaitsta.

Paljud riigijuhid on surmateate järel kaastunnet avaldanud.

„Uskumatult kurb uudis Shinzo Abe kohta,“ säutsus Suurbritannia peaminister Boris Johnson Abe surmateate järel.

„Tema ülemaailmne juhtroll läbi tundmatute aegade jääb paljudele meelde. Minu mõtted on tema pere, sõprade ja jaapanlastega. Ühendkuningriik on teiega sel pimedal ja kurval ajal,“ kirjutas Johnson.

„Kohutav uudis Jaapani endise peaministri Shinzo Abe julmast mõrvast. Avaldan sügavat kaastunnet tema perekonnale ja Jaapani rahvale sel raskel ajal. Sellel kohutaval vägivallaaktil pole põhjendust,“ ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

„Olen sügavalt kurb pikajalise demokraatia kaitsja ja minu sõbra ning kolleegi Shinzo Abe kohutava tapmise pärast. Minu sügav kaastunne tema perele, [Jaapani] peaministrile Fumio Kishidale ja NATO partneri Jaapani rahvale praegusel raskel ajal,“ kirjutas NATO peasekretär Jens Stoltenberg

„Prantsuse rahva nimel avaldan kaastunnet Jaapani võimudele ja rahvale pärast Shinzo Abe mõrva. Jaapan on kaotanud suurepärase peaministrit, kes pühendas oma elu oma riigile ja töötas selle nimel, et tuua maailma tasakaalu,“ ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

„Abe-san oli silmapaistev juht ja Eesti lähedane sõber. Minu sügav kaastunne tema perele ja lähedastele ning Jaapani rahvale,“ kirjutas Eesti peaminister Kaja Kallas.

Jaapani pikaajalisim valitsusjuht Shinzo sündis peaministrite perekonda

1954. aastal sündinud Shinzo Abe oli kõige kauem ametis olnud Jaapani peaminister. Ta juhtis valitsust aastatel 2006–2007 ja uuesti aastatel 2012–2020.

Abe sündis Jaapani prominentsesse poliitilisse perekonda. Nii tema vanaisa kui vanaonu olid olnud peaministrid ning isa oli endine parempoolse Jaapani liberaaldemokraatliku partei (LDP) peasekretär.

Ta õppis politoloogiat Tokyo Seiki ülikoolis ja Lõuna-California ülikoolis, kuid asus alguses ärisse, asudes 1979. aastal tööle Jaapani terasetootja Kobe Steeli juures. Kolm aastat hiljem sai temast välisministri assistent.

Abe valiti esmakordselt Jaapani esindajatekotta 1993. aastal, olles 38-aastane. Ta töötas 2000. aastatel mitmel valitsuskabineti ametikohal ja 2003. aastal sai temast LDP peasekretär. Neli aastat hiljem nimetati ta partei juhiks ja temast sai Jaapani peaminister.

Poliitilised vaidlused ja tervise halvenemine sundis Abe 2007. aastal parteijuhi ja peaministri kohalt tagasi astuma. Peale Abe esimese ametiaja lõppu täitsid Jaapani peaministri ametit viie aasta jooksul viis inimest. 2012. aasta valimiste järel sai Abest taas valitsusjuht. 2020. aastal astus Abe tervislikel põhjustel ametist tagasi, kuid jäi Jaapani poliitikas aktiivseks.

Video tulistamise hetkest:

Arvatava tulistaja kinnipidamine:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid