Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares ütles, et ründajal polnud luba antud sotsiaalmajas viibida ning turvatöötajad üritasid teda majast välja ajada, kuid ta ei avanud ust, mistõttu kutsuti politsei. „Viibimiskeelu oli sellele mehele pannud kohalik omavalitsus selle tõttu, et meesterahvas on varasemalt antud ühiselamus vägivalla kuritegusid toime pannud,“ ütles ta.

Turvatöötajad läksid koos politseipatrulliga korteri ukse taha, turvamees koputas uksele ning kui uks avati, siis tuli rünnak, mis tabas turvameest rindkeresse. „Politseinikud eemaldasid isiku ründepiirkonnast, taganesid ise ja andsid rünnaku toimepanijale käsu alla anda. Meesterahvas ei allunud nende käsklustele ning pärast seda kasutati taserit,“ ütles Vares.

Ründaja motiiv pole veel teada, sest teda pole veel üle kuulatud. Prokuratuur on otsustanud taotleda Harju maakohtult tema vahistamist. Ründajal on kehtiv kriminaalkaristus tapmise eest. Talle mõisteti 2013. aastal seitse aastat vangistust ning 2020. aastal sai karistus kantud.

„Ta on oma karistuse ära kandnud ning ta ei oleks pidanud praegu vanglas olema,“ ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kelly Kruusimägi.

Vares lisas, et suure tõenäosusega poleks olnud võimalik seda rünnakut ära hoida, sest rünnak toimus väga kiiresti. Politseil polnud sündmusele reageerides teada, et mees on varasemalt mõrva sooritanud.

Kruusimägi lisas, et on andmeid sellest, et mees oli rünnaku ajal alkoholi tarvitanud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid