„Niivõrd uhket suurleidu nagu Lootsi koge ei saa säilitamata ega näitamata jätta. Meie muuseumis nähtavad Maaslinna laeva ja Kadrioru koge vrakid toovad juba aastaid kokku uudistajaid üle Eesti ning palju kaugemaltki. Uus, neist suurem ja paremini säilinud vrakk avab veelgi põnevamat lugu,“ ütles muuseumi juht Urmas Dresen.

„Selle esiletoomiseks ehitame Lennusadama alal laevahalli, kus Lootsi koget konserveerime. Anname parima, et huvilised saavad edasisi töid jälgida,“ lisas ta.

Laevavrakk jõuab Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsilt Lennusadama välialale eeloleval ööl. Vedu toimub marsruudil Lootsi–Ahtri–Mere pst–Põhja pst–Kalaranna–Vesilennuki.

Ehituse juhi Tarmo Milli sõnul on kolm kuud kestnud tööd olnud iga hetk erakordsed. „Seninägemata lahendusi nõudis kõik leiuga seonduv – kuidas see välja kaevata, mida sellega edasi teha, kuidas see välja tõsta ja mis kujul muuseumisse toimetada. Heameel on, et koostöös asjatundjatega said lahendused leitud,“ tõdes ta.

Lootsi koget teevad veelgi väärtuslikumaks esemed, mis koos sellega päevavalgele jõudsid. „Suurleid on tõeline leidude laegas. Rohkete ootuspäraste leidude nimekirja täiendab mitu unikaalset üllatust. Olgu näiteks metallist kompass ja selle roos, mis ilmusid välja laeva ahtriosast. Neile lisandub trümmist avastatud tõrv koos laevarottide jäänustega,“ selgitas kaevetöid juhtinud arheoloog Mihkel Tammet.

„Eelseisev uurimustöö annab vastuseid küsimustele nende päritolu, valmistamise ja kasutuse kohta. Seeläbi avame uue peatüki Eesti keskaegse merenduse ajaloos,“ lisas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid