Arutelu raseduse katkestamise õiguse ümber on kirev. Mõni toetub religioossetele argumentidele. Mõni põhiseadusele. Mõni filosoofilistele tagamaadele. Kuidas on sedavõrd sogases vees võimalik leida sirgjoonelisi vastuseid küsimustele, mis puudutavad abordi tegemise õigust ja moraalipärasust?

Seksuaal- ja reproduktiivõigusele keskenduv õigusteaduste doktor Liiri Oja märkis Delfi erisaates, et moraalsel arusaamal pole tema silmis abordiõiguses kohta.

1x
00:00

Kehaline puutumatus kehtib mõlemas suunas.

Liiri Oja

„Ma ei räägi õigusteadlasena moraalist – see on personaalne küsimus,“ sõnas Oja. „Kui võtame abordil sildi ära ja vaatame, mida turvaline raseduse katkestamine kaitseb – kehaline autonoomia, õigus tervisele, õigus elule, diskrimineerimise keeld –, siis need on sellised inimõigused, kus pole vahet, milline on moraalne arusaam asjast.“

Ta rõhutas, et kehaline puutumatus kehtib mõlemas suunas: inimene, kes ei taha aborti teha, ei tohi tunda, et teda survestataks. Ja vastupidi – inimene, kes otsustab enda elust, plaanidest ja tervisest lähtuvalt, et aborti on õige teha, siis nii ka on.

„Õigus peab selle raamistiku looma. Tegelikult lihtne. Me ei pea jõudma kõik ühele lehele selles, millal algab elu, millal lõppeb – kõik saavad lähtuda enda kehast. Peame piiri tõmbama sealt, kus need inimesed, kes kunagi ei teeks aborti, arvavad, et ka teised inimesed ei peaks tegema,“ märkis Oja.

Oja: abort on paljudele kerge otsus

Üleilmne meediakajastus raseduse katkestamise ümber on võtnud kinni nurgast, mille alusel on abort naiste jaoks peamiselt raske ja traumeeriv otsus, mida keegi justkui valida ei soovi. Liiri Oja sõnas saates, et tegemist on valearusaamaga. „Tegelikult pole nii,“ avaldas ta arvamust. Mida ta silmas peab?

„Kui lugeda teaduskirjandust, siis jah – kui on soovitud rasedus ning inimene saab teada, et lootel on väga raske väärareng; ja kas siis enda elu kaitseks või loode pole eluvõimeline, siis see ongi loomulikult väga traagiline ja raske otsus. Aga paljude inimeste jaoks, kes aborti teevad, võib see olla kerge otsus,“ jagas Oja teadustööst selguvat tõika. „Just emotsionaalne ja psühholoogiline otsus võib tulla hästi kergelt ja pigem olla kergendus. See peab olema ka inimõigustega kaitstud narratiivi osa.“

Eripalgeline lähenemine Euroopas

Mõned religiooniga tugevamalt seotud riigid – Poola ja Malta – on viinud seadusandlusesse sisse abordi suhtes väga ranged piirangud. Ent vastandina torkab samas maailmajaos silma padukatoliitlik Iirimaa, kus on raseduse katkestamise suhtes olukord hoopistükkis leevenenud.

Eripalgelised suundumused. Mis toimub abordiõigusega seoses Euroopas? Ja mida tulevikust eeldada?

Oja sõnas, et enamikus Euroopa riikides on abort legaalne. Ja nii mõneski riigis on see ka põhiseadusliku õigusena kinnitatud. „Poola ning Malta on radikaalsed ja ekstreemsed näited,“ märkis ta saates.

Poola ning Malta on Euroopa kontekstis radikaalsed ja ekstreemsed näited.

Liiri Oja

Kuigi enamjaolt on raseduse katkestamine Euroopa Liidu riikides dekriminaliseeritud, siis on Oja sõnutsi sootuks teine asi see, kuivõrd kättesaadav see teenus soovijatele on.

„Näiteks Itaalias on abort küll kättesaadav, kuid seda on kohati keeruline saada, kuna tervishoiutöötajatel ei luba religioon või ideoloogia aborti teha, märkis ta. „Kuna see võimalus on seaduses jäetud, siis nad seda ka kasutavad.“

Siinse maailmajao tasandil on abordiküsimuses õigusteadlaste jaoks üks ootusärevamaid rõhuasetusi Euroopa inimõiguste kohtu tulevasel lahendil, mis puudutab Poola naiste vastuseisu sealse abordiseaduse suhtes. Mis loomuga lahend tulla võib, ei osata arvata.

„Euroopa inimõiguste kohtunikkonnas on samamoodi erinevate vaadetega kohtunikud, eks ole näha,“ märkis Oja.

Milliseid juriidilisi vangerdusi võidakse USA-s abordi suhtes ellu viia? Kas abordikeeld on sealsetesse osariikidesse tulnud selleks, et jääda? Ning kas sarnased arengud võivad aset leida ka Eestis?

Kuula lähemalt erisaatest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid