Iltalehti kirjutab, et diplomaatilises deklaratsioonis on kesksel kohal riikide ühine pühendumus terrorismivastasele võitlusele. Salaja koostatud dokumenti võib diplomaatia keeles nimetada ühiste kavatsuste protokolliks. Helsingin Sanomate teatel käsitleb dokument ka relvaembargo küsimust.

Ajaleht märgib, et kõneluste käigus on Soome läbirääkijatele selgunud, et terrorismi mure ei seostu Türgi jaoks üksnes Soome ja Rootsiga, vaid Ankara on juba ammu püüdnud asja NATO tippkohtumise päevakorda tuua. Türgi püüd on nüüd kandnud vilja, sest NATO liikmed hakkavad teemat Madridis eraldi arutama.

Türgi president Tayyip Erdogan ütles samas täna enne Soome ja Rootsi valitsjuhtidega kohtumist, et ootab kahelt NATO liikmeks saada soovivalt riigilt Ankara julgeolekumuredele vastamisel mitte sõnu, vaid tulemusi.

„Vaatame, kuhu punkti on nad omadega jõudnud,“ ütles Erdogan ajakirjanikele. „Me ei taha Soomelt ja Rootsilt kuive sõnu, tahame tulemusi. Oleme väsinud palli tagumisest keskväljakul.“

Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmelisust tänavu kevadel seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Tee allinasiga liitumiseks ei ole aga kulgenud muretult, sest Helsinki ja Stockholmi ühinemisele seisab vastu Türgi eesotsas president Erdoganiga. Viimane süüdistab Skandinaavia riike „terroristide“ toetamises ja relvaembargos Ankarale.