Kaja Kallas heidab kivi Isamaa ja sotside kapsaaeda: minu eesmärk oli saada valitsus moodustatud palju kiiremini
(177)Koalitsioonikõnelused on kestnud juba üle kahe nädala ning ühisosa leidmisel on veel komistuskive, näiteks palju räägitud peretoetuste küsimus. Peaminister Kaja Kallas rõhutas, et kompromisse otsitakse. „Meie taha [asi] kindlasti ei jää,“ ütles ta Reformierakonna vaatevinklist.
Kallas ise viibib tänasest neljapäevani Madridis, kus toimub NATO tippkohtumine. Koalitsioonikõnelused jätkuvad sel ajal temata. Ennelõunal vastas valitsusjuht Facebooki otseülekandes kaasmaalaste küsimustele. Üks naisterahvas uuris Kallase käest, kas valitsus saab varsti moodustatud. „Minu eesmärk oli saada valitsus moodustatud palju kiiremini,“ rääkis Kallas. Ta viitas, et 3. juunil läks laiali eelmine koalitsioon, misjärel tahtnuks Reformierakond kohe kõnelustega alustada. „Meie potentsiaalsed koalitsioonipartnerid vajasid alustamiseks rohkem aega,“ nentis ta. „Nii need läbirääkimised on paraku veninud.“
Ametlikult startisid kõnelused 13. juunil. Jaanipühade aegu tuli pikem paus sisse. Kallas rõhutas, et kokkuleppele ollakse üsna lähedal, aga see nõuab kõigilt osapooltelt, et astutaks väike samm tagasi.
Ta rääkis, et näiteks ollakse üksmeelt leidmas eestikeelsele haridusele ülemineku osas. „Teine suur teema on olnud inimeste toimetulek,“ rõhutas ta ja viitas, et aitama peaks ikka neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Ta tõi näiteks, et kokkulepe on olemas selle osas, et järgmisest aastast on maksuvaba 654 eurot kuus.
Antud küsimuses astus sammu tagasi SDE – nende algseks sooviks oli tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 800 euroni kuus.
Lahkhelid on veel peretoetuste küsimuses. Kallas rõhutas Facebookis, et toetused on tema hinnangul praegugi väga helded. „Aga tõesti, Isamaa soovib tõsta veelgi.“
Kompromissina võiks tema sõnutsi olla mõeldav antud toetuse kerkimine 600 euro peale, aga Isamaa on jäänud oma algsele nõudmisele truuks ehk 700 euro juurde kuus.
Kallas rõhutas, et hetkel pole rahuaeg, vaid viimase 30 aasta kõige keerulisem julgeolekuolukord. „Ja see nõuab tegelikult kõigilt mõistvat suhtumist ja ka seda, et meie prioriteedid on mujal. Kui soov on see, et lapsi sünniks, siis kõige suurem kindlustunde andmine peab olema seotud sellega, et sõda Eestisse kunagi ei tuleks,“ lausus ta.
Kallas loodab, et ka tema eemalviibimise ajal kulgevad läbirääkimised produktiivselt. „Tahe justkui kõigil on,“ märkis ta.