Liitlased diviisi ilmselt Eestisse ei saada. Kaja Kallas: sõdurite arvust on tähtsam selge plaan

Sel nädalal toimub Madridis NATO tippkohtumine, kus räägitakse ka idatiiva kaitsevõimekuse tugevdamisest. Eelmisel nädalal jõulise sõnavõtuga esinenud Eesti peaminister Kaja Kallas on kohtumise eel optimistlik.

Kallas rääkis 22. juunil Financial Timesi veergudel, et NATO praeguste plaanide järgi häviks Eesti riik ja kultuur täielikult. Eesti tahab saada kodumaa pinnale liitlasvägesid märksa suuremal määral kui praegu. Igale Balti riigile oleks tarvis diviisi jagu ehk paarkümmend tuhat meest, kinnitas Kallas toona.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg sõnas täna samas väljaandes, et on Kallase sõnumit kuulnud ja Tallinna pole ühelgi juhul plaanis vaenlasele jätta.

Kohtumise eel avaldatud info järgi ei nõua Poola ja Balti riigid liitlastelt siiski siinsete vägede kohest ja hüppelist suurendamist. Selle asemel lepitakse kompromissiga, mille kohaselt ilmuvad kriisi korral abiväed õigel ajal kohale.

Soltenberg rääkis ajakirjanikele, et NATO suurendab kiirreageerimisjõude 40 000-lt enam kui 300 000-le. Ehk need on sõdurid, kes valmis vajadusel reageerima.

Antud teemat käsitleti täna ka „Aktuaalses kaameras“. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik nentis, et kõige kasulikum oleks kokkuvõttes see, kui sõdurid oleks kohapeal. „Kui Venemaa meid ründaks, siis oleks need inimesed valmis kohe vastama,“ arutles ta. Samas tõi ta välja, et näiteks Venemaa rünnak Ukraina vastu ei tulnud üllatusena, selle kohta saadi varem info kätte. Seega jääb ilmselt teatud ajapuhver, et liitlaste sõdurid piisavalt kiiresti siia jõuaks.

Kaja Kallaselt küsiti, kas ta on leppinud sellega, et Madridist tõenäoliselt otsust ei tule, et Eestis diviisijagu liitlasi oleks.

Kallas vastas, et on üldiselt optimistlik ning terve nädalavahetus on tehtud liitlastega tööd, et saaks selge tugevduse idatiiva kaitsele. „See tähendab seda, et diviisi suurused üksused ja juhtimisstaap, aga see ei tähenda seda, et kõik need sõdurid on siin paigal, vaid on kokku lepitud, kes siia vajadusel tuleb.“

Kui palju peaks Eestis sõdureid rohkem olema, kui neid on siin täna? „Tähtsam, kui on sõdurite arv, on ikkagi see, et meil selge plaan. Meil on juhtimisahel, kes kellele allub. Isegi, kui osad sõdurid on näiteks Suurbritannias, nad on allokeeritud Eestile. See tähendab, et nad on kohe valmis siia tulema, kui see vajadus peaks olema. Lisaks kõik eelpaigutatud võimed, mis sõdurite toimetamiseks siin on vaja. See on kogu suur pilt,“ lausus ta.

Kannik rääkis, et enne Vene-Ukraina sõda oli Eestis üks laiendatud pataljon liitlasi, seejärel toodi pea sama palju juurde. „Ma loodan, et kahe-kolmekordne lisandumine sellele 2000-pluss inimesele on reaalne,“ lausus ta edasise kohta.