Jaanilaupäeval ja Eesti võidupühal Brüsselisse kogunenud EL-i riigi ja valitsusjuhid langetasid nüüdseks juba oodatud otsuse – Ukrainale ja Moldovale anti ametlikult EL-i kandidaatriigi staatus, mis on esimeseks ametlikuks sammuks riikide EL-iga liitumise protsessi alguses.

Gruusiale lubati anda kandidaatriigi staatus peale rea tingimuste täitmist.

Euroopa Ülemkogu president Charles Michel kuulutas õhtul välja, et tegemist on ajaloolise momendiga, mis on ülioluline Ukraina ja Moldova teel Euroopa Liitu.

Peaminister Kaja Kallas ütles Brüsselis Delfile, et tegemist on väga olulise sammuga, millega antakse Ukrainale eelkõige lootust. „Olen ka siin selgitanud seda teistele liidritele, et oli aeg, kui meie võitsime tagasi oma iseseisvuse ja oli aeg, kus oli poliitiline võimaluste aken, kus kõik hoidsid kätest kinni ja ütlesid, et teeme need reformid. Need on valulised reformid, aga tehti selleks, et ehitada üles oma riik, demokraatia, kõik see, mida Euroopa väärtusteks peetakse,“ rääkis Kallas.

„Ukrainas on see võimaluse aken just praegu ja seda akent tule ära kasutada,“ rääkis Kallas ja lisas: „Seda pole vaja ainult Ukrainale, kel on vaja lootust, aga seda on vaja ka Euroopa Liidule, kes tahab, et Ukrainast saaks õigusriik, et Ukraina võitleks korruptsiooniga jne.“.

Euroopa Liidu jaoks on tegemist mõne kuuga toimunud kannapöördega, millele tõukas selgelt Kremli alustatud sõda Ukraina vastu. Kuigi formaalselt on EL-i uksed ikka lahti olnud, siis sisuliselt on eri riikide murede pärast klubi laiendamise osas, igasugune reaalne tegevus ses osas olnud viimasel kümnendil sisuliselt külmutatud. Kuna juba pikka aega EL-i kandidaatideks olevate Põhja-Makedoonia, Montenegro, Albaania, Serbia ja Türgi liitumisega pole edasi saadud, siis pole ka tahetud uusi kandidaatriike juurde võtta.

Kuid Putini agressioon muutis meeleolusid kiiresti – sõda algas 24. veebruaril ja 28. veebruaril allkirjastas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rakettide rünnakute all Kiievis taotluse saada EL-i liikmeks. EL-i liidrid andsid paljudele üllatuseks juba 10. märtsil Pariisi lähedases Versailles’ lossis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjonile ülesande hinnata Ukraina vastavust Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamise tingimustele.

Kuna enne seda jõudsid Ukraina tuules oma avaldused EL-iga liitumiseks ehk kandidaatriigiks saada teha ka Moldova ja Gruusia, siis asuti uurima kolme koos.

17. juunil avaldas Euroopa Komisjon soovituse anda Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatus. Samas öeldi, et see käik tehtaks väikese avansina, mille jaoks võeti mõlemalt riigilt lubadus teha veel rida reforme.

Mis sammud kohustus Ukraina astuma?

Euroopa Komisjon soovitas anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse, kuid Ukraina kohustus seejärel tegema ka rea samme.

1. Ukraina peab reformima kohtunike valiku protsessi oma põhiseaduskohtusse, et kohtunikukandidaate esitataks nende oskuste ja väärikuse põhjal.

2. Viima lõpule protsessi, millega hinnatakse kõrgema kohtunike kogu liikmekandidaatide väärikust vastava eetikanõukogu poolt ning rakendama ülejäänud kohtunikke hindava kõrgema kohtunike kvalifikatsiooninõukogu.

3. Edendama korruptsioonivastast võitlust, eriti kõrgemal tasemel. Ukraina peab näitama initsiatiivi ja efektiivsust korruptsiooniasjade uurimises ning kohtusse saatmisel. Samuti viima lõpule korruptsioonivastase eriprokuröri ameti loomise, sellele läbipaistvalt juhi leidmise ning samuti leidma uue rahvusliku korruptsioonivastase büroo juhi.

4. Ukraina peab tagama rahapesu vastase seadusandluse vastavuse standarditele, kiitma heaks strateegilise plaani kogu Ukraina õiguskaitse sektori reformiks.

5. Ukraina peab viima ellu õiguskindlal alusel oligarhide vastase seadusandluse, et nende mõju vähendada majanduses ja poliitikas.

6. Vähendama huvigruppide mõju meediale, võttes vastu meediaseadusandluse, mis vastab EL-i standarditele.

7. Samuti viima lõpule rahvusvähemusi puudutavate seaduste reformi, mis vastaks rahvusvahelistele soovitustele ja tagama selle kohese elluviimise.

Mis sammud peab astuma Moldova?

Euroopa Komisjon soovitas ka Moldovale EL-i kandidaatriigi staatuse andmise, kuid Moldova kohustus peale seda tegema veel järgmist:

1. Viima ellu vajalikud sammud kogu riigi kohtusüsteemi reformimikseks terves ukatuses.

2. Reformid selles vallas peavad arvesse võtma erinevaid rahvusvahelisis soovitusi, mis on Moldovale antud.

3. Moldova peab rakendama oma lubadused võidelda korruptsiooniga kõigil tasanditel, tagama initsiatiivi ja efektiivsed uurimised ja asjade kohtusse saatmise; hakkama ellu rakendama iseenda korruptsioonivastase keskuse soovitusi.

4. Moldova peab viima ellu enda lubaduse vabaneda oligarhidest, lõpetades huvitatud osapoolte eriti suure mõju majandusele, poliitikale ja avalikkusele.

5. Moldova peab tugevdama võitlust organiseeritud kuritegevusega, mis põhineb ohuhinnangutel ja koostööl rahvusvaheliste partneritega. Samuti võtma vastu seaduste paketi, mis puudutab varade konfiskeerimist, võitlust finantskuritegevuse ja rahapesuga vastavalt rahvusvahelistele standarditele.

6. Moldova peab suurendama enda reformivõimekust, selleks on vaja edendada avaliku sektori reforme.

7. Riik peab lõpule viima reformid, mis puudutavad eelarveraha kasutamist sealhulgas hankeprotseduuri kõigil valitsemise tasandite.

8. Parandama kodanikuühiskonna kaasatust.

9. Tugevdama inimõiguste kaitset ja seda eriti ühiskonna haavatavamate gruppide osas. Samuti tagama pidevalt soolist võrdõiguslikkust ja võitlema naistevastase vägivalla vastu.

Gruusiaga aga läks vastupidi. Euroopa Komisjon soovitas anda riigile kandidaatriigi staatuse, kuid alles peale seda, kui sealne valitsus täidab pika rea tingimusi. Ehk siis otsus nende suhtes pole tehtud. Sellega nõustusid ka Euroopa liidrid.

Ülemkogu president Charles Michel kinnitas, et riigile anti nö kandidaatmaa perspektiiv, ehk lubatakse seda peale hulga tingimuste täitmist.

Tbilisis on peale 2008. aasta Venemaa sõda Gruusia vastu asjad ikka kehvemaks läinud. Sisepoliitikas on vastuseisud lahenduseta, kunagine reformide staarriigi maine on kadunud. Isegi Putini rünnaku järel Ukraina vastu ei olnud Venemaalt oma varanduse teeninud oligarh Bidzina Ivanišvili poolt loodud ja võimul olev Gruusia Unistuse partei valitsus eriti altis üheselt oma seisukohti Kremli suhtes või Ukraina toetuseks väljendama. Kuigi see sama valitsus püüdis nüüd Ukraina ja Moldova tuules saada samuti EL-i kandidaatriigiks, jäi Gruusial see staatus kohe saavutamata.

Peaminister Kallas leidis, et Gruusia võib olla EL-ile õpetlik näide, kuidas õige hetk, kui riigis oli tugev soov ja seda oleks saanud Euroopa poole nihutada, võidi lasta mööda. Ta rõhutas, et nüüd ei tohi sama viga Ukraina puhul teha. „Gruusia on ses mõttes hea näide, et mulle tundub, et see võimaluste aken oli ka peale rünnakuid Gruusia vastu. Võibolla läks see võimaluste aken siis mööda, kui vaatame Gruusia sisepoliitilisi arenguid hetkel, mis lähevad paraku vales suunas. Küsimus on selles, kas meie oleme teinud vea, et õigel ajal ei andnud seda lootust. Peame vaatama, et me ei tee Ukraina puhul samu vigu,“ leidis Kallas.

Gruusia ei saa enne kandidaatriigi staatust, kui tingimused täidetud

Erinevalt Ukrainas ja Moldovast, soovitas Euroopa Komisjon anda Gruusiale EL-i kandidaatriigi staatuse alles pärast hulga puuduste kõrvaldamist.

1. Riik peab tegelema poliitilise polariseeritusega tagades parteidevahelise koostöö.

2. Garanteerima riigi institutsioonide funktsioneerimise, suurendama nende sõltumatust ja vastutusvõimet, tagama demokraatliku kontrolli funktsiooni nende üle, parandama valimiste raamistikku võttes arvesse rahvusvahelisi soovitusi.

3. Võtma vastu ja viima ellu kohtute reformi strateegi ja plaani, mis tagab nende tõelise sõltumatuse, erapooletuse ja muud vajalikud omadused. Kõik see peab vastama EL-i ja muudele rahvusvahelistele standarditele.

4. Gruusia peab tugevdama korruptsioonivastase agentuuri sõltumatust. Tagama vahendid, et uus eriuurimiste teenistus saaks töötada ja oleks sõltumatu.

5. Viima ellu enda võetud kohustuse riik vabastada oligarhide suurest mõjust majandusele, poliitikale ja avalikule elule.

6. Gruusia peab tugevdama võitlust organiseeritud kuritegevusega, tagama tõhusad uurimised ja asjade kohtusse viimise. Samuti tagama järelevalve õiguskaitseasutuste üle.

7. Pingutama, et tagada vaba, mitmekesine, professionaalne ja sõltumatu ajakirjandus. Eriti tagama, et meedia vastu algatatud kriminaalasjad vastaksid kõrgematele juriidilistele standarditele ja et ajakirjanike vastu tehtud ähvardusi uuritaks kiiresti.

8. Liigutama end kiiresti, et tagada haavatavamate ühiskonnagruppide inimõigused ja nende rikkujad vastutusele võtma.

9. Märgatavalt suurendama püüdu võidelda soolise võrdõiguslikkuse eest ja naistevastase vägivalla vastu.

10. Tagama kodanikuühiskonna kaasatuse otsuste tegemisse.

11. Tagama, et Gruusia kohtud võtaksid selgelt arvesse Euroopa Inimõiguste kohtu otsuseid.

12. Tagama, et avaliku ombudsmani valimisel eelistataks sõltumatuid kandidaate.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid