Liimets tõdes, et Eesti peaminister Kaja Kallase avaldus NATO kaitseplaanide kohta oli liialt detailne ning sel moel liitlaste tähelepanu saamine on küsitava väärtusega. „Kaitseplaane Financial Timesi veergudel kokku ei panda, see nõuab usaldust ja ühiseid arusaamu. Täna tundub, et peaminister on avaldanud lauseid, mis on seotud salastatud kaitseplaanidega ning mida nüüd võib lugeda ja nendest järeldusi teha ka idanaaber. Kui see on nii, on tegemist väga tõsise olukorraga ja tõstatab küsimusi mitte ainult Eesti inimeste seas, vaid ka meie liitlaste,“ tõdes Liimets.

Liimets sõnas, et muutunud julgeolekuolukord nõuab nii NATOlt kui ka Eestilt reageerimist. „Iseseisva kaitsevõime arendamine ja kaitsetahte suurendamine peab olema me kõigi eesmärk. Kaitseliidu liikmeskonna kasv, lisainvesteeringud kaitse-eelarvesse, aga ka liitlaste kohalolu ja kindel toetus meile, näitavad, et Eesti iseseisvus ei saa tulla enam küsimuse alla,“ rõhutas Liimets. Ta lisas, et NATO veelgi suurem panus Eesti kaitsevõime arendamisse ja tagamisse on loomulikult tervitatav, kuid alliansi kaitseplaanide avalikustamine ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ja murede lahendamiseks.

Endine välisminister tõi välja, et oma selged vajadused on Eesti koos Läti, Leedu ja Poolaga esitanud kevadel muuhulgas välisministrite ühiskirjaga. „2020. aastast pärinev kaitseplaan nn Eagle Defender tuleb ajakohastada ja viia vastavusse uue reaalsusega, mis aga ei tähenda, et nende dokumentide kaarte tuleks hakata sel viisil avama. Need on kehtivad plaanid ja meie enda kaitseväelased koos siin täna oma kohalolekut mitmekordistanud liitlastega töötavad igapäevaselt selle nimel, et tagada meie inimestele ja kodudele praegu nii vajaliku turvatunde ning julgeoleku.“