„Ei unustaks, et Euroopa piirneb riigiga, mis lubab ja isegi julgustab tegema selliseid õuduseid, nagu massiline tsiviilisikute hukkamine. Elumajade pommitamine, ellujäänute mahalaskmine. Ei unustaks, et Putini režiimi lubadusi ei saa uskuda. Aga ei unustaks ka seda, et Ukraina toetamine võib olla majanduslikult raske. Lihtsam, mugavam võib tunduda kiiresti leppida ja loota, et see enam ei kordu.“

President Kaljulaid tõdes, et esmane emotsioon kipub inimestel juba ununema vaatamata sellele, et sõda käib edasi. „Tegelikult sõdivad Ukrainlased praegu meie eest. Otseses mõttes. See on neile väga kallis, kümnete tuhandete inimelude hinnaga. Aga kallis ka otseselt, majanduslikult. Kirjeldamatult suur osa Ukraina majandusest on praeguseks katki. Nii kaudselt kui otseselt,“ rõhutas Kaljulaid.

„Ilmselgelt on sõjal üleeuroopaline mõju. See on olnud ka Venemaa huvi, lootuses, et see väsitab Euroopa kiiresti ära. Me ei tohi unustada, et Ukraina toetamine on investeering sellesse, et Ukraina jääks viimaseks riigiks, mida Venemaa ründab. Et Venemaa ei saaks uuesti relvastuda. Ukraina ise kardab kõige rohkem seda, et kui Venemaa sõjast tüdib, hakatakse Ukrainat survestama sõlmima vaherahu. Ukrainlased tahavad oma riigi eest võidelda ja nad vajavad jätkuvalt meie abi,“ ütles president Kaljulaid.

President Kersti Kaljulaid viibib Ukrainas Yalta European Strategy nõukogu liikmena. Täna hommikul külastati Hostomeli lennuvälja ning Butša ja Borodjanka linnu. Samuti on täna muu hulgas kohtutud Ukraina välisminister Dmõtro Kulebaga ning kaitseminister Oleksi Reznikoviga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid