Olgu kohe alguses öeldud, et liigpingekaitse pakub leevendust vaid elektrisüsteemile ja kodu tervikuna kaitsmiseks tuleks rajada piksekaitsesüsteem, mis koosneb välistest välgupüüduritest ning kõnealusest äsja mainitud lahendusest kilbis.

Pikse põhjustatud kahjustused on viimastel aastatel sagenenud, kuna tänapäevased elektriseadmed sisaldavad rohkem pikselöögile tundlikke komponente. Neid samu vidinaid, mida praeguses ülemaailmses elektroonikajuppide defitsiidis üha vähem saada – nii et olemasolevate koduseadmete äikese eest kaitsmine tundub seega igati mõistlik mõte.

Rusikareeglid äikese ajaks

  • Väldi elektriseadmete kasutamist tormi ajal. NB! Mobiiltelefon on turvaline, kuna puudub ühendus maapinnaga.

  • Ühenda lahti teleri ja raadio antenni kaablid.

  • Hoia eemale kaminatest, tahm juhib hästi elektrit. Seda teeb ka korstnast suitsuga eralduv niiskus – ära tee koldesse tuld äikse ajal.

  • Sulge aknad ja välisuksed.

Suurim liigpingeoht on linnast väljas ja hajaasustusega piirkondades, kus elektrit transporditakse seni veel mööda paljasjuhtmega õhuliine. Välgu tekitatud liigpinged kahjustavad kõige enam hooneid, mis on ühendatud võrku pika õhuliiniga. Traditsioonilised juhised äikesega toimetulekuks on aga endiselt kasulikud kõikjal. Äikese lähenedes on soovitatav tundlike seadmete pistikud välja tõmmata, mis mõnes kodus võib osutuda üsna aeganõudvaks ja tüütuks rutiiniks, paugub ju äike meie kandis suviti mitmeid kordi. Samuti ei pruugi alati jõuda kõiki pistikühendusi õigeks ajaks lahti ühendada või veel hullem, ise parajal hetkel kodus olla. Kuid mis kõige hullem – liigpinge võib koduni jõuda ka kaugelt mööda elektrivõrku veel enne äikesetormi sinuni jõudmist.

Äikesetormid ähvardavad koduseid päikeseelektrijaamu

Päikesepaneelide omanikud on löögi all kahel moel. Pikne võib kahjustada jaama seadmeid, elektriühendusi ja seadmeid, mis muudavad alalisvoolu vahelduvvooluks, ehk invertereid ning marutuul võib lõhkuda füüsilisi konstruktsioone.

Salva varakindlustuse osakonna riskihindaja Meelis Morozov meenutab just viimast. „2019. aasta jaanuari tormi suurimaks kahjuks osutus hinnanguliselt ligi 20 000 euro väärtuses purunenud päikesepaneele ühe Tallinna eramaja katusel – kaheksast päikesepaneelide plokist murdis torm maha kuus,“ rääkis Morozov, lisades, et liigpinge rikub nende statistika järgi enamasti ruutereid, digibokse, telereid, õhksoojuspumpasid, turvasüsteeme, külmikuid, arvuteid ja robotniidukeid. „Niidukite puhul on kõige sagedasemad välgutabamuse liigpingest tulenenud kahjud. Ka juhul, kui äikesetabamus on olnud kuhugi kaugemal olevatesse elektriliinidesse või näiteks naaberkrundile. Sellisel juhul piisab tihti seadme emaplaadi vahetusest. Samas on Salvas olnud ka juhtum, kui äike lõi otse aparaati ning põhimõtteliselt oli pilbasteks nii adapter, laadimisjaam kui ka muruniiduk ise.“

Äikesega seoses laekunud kahjuteated pole kindlustajale haruldased – 2020. aastal registreeriti Salvas 40 äikesega seotud juhtumit kahjusummas hinnanguliselt 33 000 eurot, 2021. aastal 46 äikesega seotud juhtumit kahjusummas hinnanguliselt 32 000 eurot.

Päikeseenergia tootmine eeldab piksekaitset

OBO Bettermann OÜ liigpinge- ja piksekaitsesüsteemide tootejuht Lauri Pähklimägi märgib, et enamik madalpingeliste elektrisüsteemide nõuetest on reguleeritud standarditega.

„Päikeseenergiasüsteemide nõuetes on muu hulgas sõnastatud, et juhul kui kaitse transientliigpingete eest on vajalik, peab see olema rakendatud ka fotoelektriliste paigaldise alalisvoolupoolel. Sõltuvalt vahemaast vaheldi ja paigaldise liitumispunkti vahel võib liigpingepiirikuid nõuda ka vahelduvvoolupoolel. Lisaks juhib dokument tähelepanu ka muudest allikatest, nt läbi kommunikatsiooniahelate tulla võivate liigpingete riski hindamise vajalikkusele ja piirikud võivad olla ette nähtud ka internetiühenduste sisenditel,“ tõi Pähklimägi välja normdokumentides sisalduvate nõuete poole.

Lihtsustades tähendab see seda, et kõik elektritööde ettevõtjad, sh ka päikesejaamade ehitajad, peaksid juhinduma madalpingestandardite ohutusnõuetest ning koostöös ehitise omanikuga selgitama välja, kas päikesejaamal peab olema piksekaitsesüsteem ja piirikud kaitsmaks hinnalist jaama äikesest tuleneda võiva välgu otsetabamuse ja liigpingeimpulsside eest.

Parim võimalik piksekaitse kodule

Nagu selle loo alguses mainitud, on kõige kindlam hoonele välja ehitada terviklik ja tõhus piksekaitsesüsteem, mis koosneb välisest kaitsest ja sisemisest elektriseadmeid säästvast lahendusest. Miinimumlahendusena, juhul kui hoonel puuduvad piksevardad, on otstarbekas kasutada kahjude ennetamiseks vähemalt sisemist äikesekaitset ehk liigpingepiirikuid. Kui aga piksevardad on majal olemas, on tingimata vajalikud ka liigpingekaitseseadmed, mis liigse pinge seadmetele sobivale tasemele piiravad.

„Liigpingepiirikute ülesanne on välgust tingitud liigpinged seadmetele talutavaks muuta. Nii elektriseadmete, päikesepaneelide kui ka elektroonikaseadmete tervise huvides on need piirikud hädavajalikud,“ ütleb Pähklimägi. Toimiva ja reaalset kaitset pakkuva süsteemi projekteerimiseks ja väljaehitamiseks on mõistlik kaasata piksekaitsespetsialist, et asjatundmatu isetegevus kasu asemel hoopis kahju ei põhjustaks.

Küsi, kuidas kaitsta oma seadmeid äikese eest, OBO Bettermann OÜ telefonil 651 9870 või aadressil obo@obo.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid